Mida peab loomaomanik teadma aretusseadusest

2003 aasta algusest kehtib Eestis aretusseadus, mille järgi peab aretusühistu olema tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Aretusühistu tunnustamiseks esitatud määrustest tulenevad loomaomanikule mitmed kohustused. Tooksin teieni tähtsamad punktid, millega peab arvestama iga loomaomanik.

 

  • Identifitseerimine

Vasikas peab saama kõrvamärgi 20 kalendripäeva jooksul peale sündi ja 7 kalendripäeva on aega selle info edastamiseks PRIAsse. Kuid 17.09.03. määrusega on loomaomanik kohustatud vasika identifitseerima 24 tunni jooksul pärast sündi. Selle eest vastutavad loomaomanik ja aretusühistu vastavalt aretusprogrammiga kehtestatud korrale. Programmi kohaselt on võimalus valida üheksa identifitseerimisvariandi vahel. Need on sälkimine; fotografeerimine; numbriga varustatud kaelarihmade kasutamine; emale viitav nimetahvel vasika(boksi) kohal; värvijoonis vasikakaardil; erivahenditega markeerimised; väheste poegimiste korral vasika asumine ema juures; poegimisosakonna olemasolu korral vasika asumine seal koos emaga; res- ja transponderite kasutamine.

Kõige selle juures peab loomaomanik olema võimeline tõestama, et identifitseeritud vasikas on konkreetse ema oma.

 

  • Aretuslooma turustamine

 Seaduse § 27 järgi tuleb aretuslooma turustamise korral uuele omanikule üle anda aretuslooma põlvnemistunnistus. Põlvnenistunnistuse kohustuse sätestab ka “Põlvnemisandmete õigsuse kontrolli kord” ning “Paarituseks kasutatavate pullide aretuseks sobivaks tunnistamise kord”. Põlvnemistunnistuse väljastab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vastavalt loomaomaniku taotlusele. Taotlust saab esitada helistades ETKÜ maakonna aretusspetsialistile või tõuraamatu sekretäridele (info www.etky.ee ).

 

  • Geneetiline ekspertiis

 Geneetilise ekspertiisi tegemise sätestavad seaduse §24 ja 34 ning “Tõuraamatu pidamise kord”, “Põlvnemisandmete õigsuse kontrolli kord” ja “Aretuslooma ja –materjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord”. Nende kohaselt peab aretusühistu geneetilise ekspertiisiga uurima 1% tõuraamatu põhiossa kantud loomadest. Loomad valitakse ekspertiisi juhusliku valiku teel. Pullikute müümisel suguloomana on geneetiline ekspertiis enne müüki kohustuslik. Aretusspetsialistil on õigus suunata geneetilisse ekspertiisi kahtlase põlvnemisega loomad. Ekspertiisi kulud kannab üldreeglina aretusühistu.

 Kui aga põlvnemisandmed osutuvad valeks, siis edastab ETKÜ valede põlvnemisandmete ekspertiisikulude arve loomaomanikule. Loomaomanik tasub ise kulud vaid pullikute müügi korral ühest karjast teise (v.a. sugupullikute müük aretusühistusse). Geneetilist ekspertiisi on võimalik loomale teostada alates 2 kuu vanusest.

 

  • Tõuraamat

 Selle aluseks on seaduse §15, mille järgi on koostatud “Tõuraamatu pidamise kord”. Vastavalt korrale kuuluvad kõik veised kas A ehk põhiossa (puhtatõuliste veiste osa), B ossa (põlvnemine tõestatud kahe rea eellaste ulatuses) või R ossa (põlvnemise puudusega või ristand aretusveiste osa). Korras on toodud metoodika, kuidas loomad tõuraamatusse võetakse ja millistes vahendites tõuraamatut peetakse. Tõuraamatusse kandmise aluseks on lehma kaart. Seega lehma kaardi pidamine on kohustuslik igale loomaomanikule. Valikuks on kolm varianti: elektrooniline, käsitsi kirjutatud või elektrooniline põlvnemine kleebitud lehma kaardi blanketile. Kui aretusspetsialist soovib loomi tõuraamatusse kanda, peab loomaomanik esitama lehma kaardi.

 

  • Seemendusandmed

Seemendajad peavad olema atesteeritud aretusühistu poolt ning läbima vastavad koolitused. Tunnistuseta tegutsemise eest on ette nähtud karistused (§37). Koolituste eest hoolitseb ETKÜ. Seemendaja kohustus on pidada seemendusregistrit. Loomaomanikule, kelle kohta ei peeta eraldi seemendusregistrit (erasektor), on kohustus väljastatada seemenduse kohta arve-seemendustunnistus koheselt pärast seemenduse teostamist. Seemendaja registreerib oma piirkonnas teostatud seemendused kronoloogilises järjekorras “Seemenduste registreerimise lehega” ning edastab lehe sperma jaotuspunkti seemedustele järgneva kuu esimeseks spermapäevaks. Sealt edastatakse registreerimislehed seemendusandmete sisestajale, kes sisestavad kõik seemendused JKK andmebaasi.

 

  • Ebaõigete andmete edastamine

Seaduse § 38 kohaselt võidakse loomaomanikku karistada ebaõigete aretusandmete edastamise eest. Et ei tekiks sellist situatsiooni, on igal loomaomanikul vaja täita korrektselt vajalikke dokumente (laudaleht, noorkarjaregister, lehma kaart) ning edastada õiged andmed ettenähtud aegadel selleks ettenähtud asutustesse.

Tõnu Põlluäär
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja


Viimati uuendatud 07.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)