Nisade desovahendid: efektiivsuse ökonoomika

Nisade desovahendid on piima kõrgete kvaliteedinäitajate säilitamise lahutamatu osa. Kasutusel on mitmeid nisade desinfitseerimisvahendite manustamise meetodeid ning veel rohkem on erinevaid tooteid, mida sel otstarbel kasutada.

Kui lisada valemisse veel farmide erinevad lüpsirutiinid, siis piima-karjakasvatajate arutelu parima valiku teemal võib kujuneda päris pikaks.

Kui otsus parima vahendi osas on tehtud, siis kerkib järgmine küsimus: kas selle kasutamine on piisavalt efektiivne ning kogus ja hind vastavad kaasaegse piimatootmise vajadustele?

Rääkides efektiivsusest tuleks alustada ühest nisadesovahendite kasutamise reeglist, mida ilmselt enim ignoreeritakse. See reegel kehtib ühtviisi kõikide meetodite, toodete ja lüpsirutiinide puhul.

Reegel ise on järgmine: desovahendit tuleb kanda KÕIKIDELE nisadele.

Kui artikli autor Todd Reymond (AgroChem) külastas farme, et leida piima kvaliteediprobleemidele lahendusi, siis jälgis ta nisade desovahendi (nii eel- kui järeldeso) manustamist. Ta märkas, et sageli jääb lehmadel vähemalt üks nisa desovahendist puutumata ning see ei sõltu sellest, kas kasutatakse vahtu, pihustit või kastmispudelit. See võib kergesti juhtuda, kui lüpsja ei pööra oma töö kvaliteedile piisavalt tähelepanu või liialt kiirustab.

Desovahendi kandmine udarale, mitte nisadele vähendab efektiivsust, sest vahendit kulub seetõttu rohkem. Kui lüpsja jätab iga kord vahendi kandmata ühele ja samale nisale, siis langeb vahendi kasutamise efektiivsus potentsiaalse udarapõletikuga seotud kulude tõttu.

Nisade desovahendite efektiivsust on võimalik parandada mitmel moel:

  • Erinevad baktereid hävitavad ained. Need ajad on nüüdseks möödas, kui valida oli vaid käputäie nisade desovahendite vahel. Valik on lai, püüdke leida lahendus, mis kõige paremini sobib teie karjale. Mõnel vahendil on väga head pesuaine omadused ning nad vahutavad väga hästi. Kuigi nende baktereid hävitav toime võib olla mõnevõrra nõrgem, töötavad nad hästi, kui on vaja puhastada väga määrdunud nisasid.

Teistel vahenditel on aga baktereid hävitav toime tugevam kui muudel turul pakutavatel vahenditel.

  • Vähendage vahendi kogust. Kuidas saab vähendada kogust, mida hetkel kasutate, nii et vahendiga kaetud nisade arv ei väheneks? Efektiivne meetod selleks võib olla vahu kasutamine. Kui teha seda korrektselt, siis on vahtu kasutades (eriti lüpsieelseks nisade ettevalmistuseks) desovahendit võimalik kokku hoida märkimisväärses koguses. Valida tuleks vaht, mis on küllalt "kuiv" (vähem tilkumist, väiksem kulu), kuid piisavalt niiske, et nisadele kantuna ja enne selle nisadelt pühkimist muutuda uuesti vedelaks. Just vedelal kujul on seda tüüpi vahendite bakterivastane toime kõige parem. Harjadega nisapuhastajad või muud sarnase ehitusega süsteemid pühivad nisadelt liigse desovahendi ja aitavad seda arvestavas koguses kokku hoida. Seda meetodit kasutades tuleks jälgida, et nisapuhastajate harjad oleks puhtad ja heas seisukorras ning et puhastajaid oleks piisavalt selleks, et neid pärast igat lüpsi vahetada. Nii saab nende harjad ja topsid pärast igat lüpsi korralikult puhtaks pesta.

Automaatsete nisadesosüsteemide puhul tuleb regulaarselt kontrollida, et voolikud ja ühendused ei lekiks. On hämmastav, kui suur võib olla tootekulu ühes kuus, kui selle lekkimine toimub vaid tilkhaaval.

  • Kontsentraadid. Paljud tootjad pakuvad oma udaradesovahendeid ka kontsentreeritud kujul. Kui farmis kasutatav vesi on piisavalt hea kvaliteediga, on võimalik kulusid kokku hoida, tellides desoainet oma varustajatelt “lahja kraami" (vee) asemel hoopis kontsentraadina. Enamasti ju nimetatud tooted vaid veest ja kontsentraadist koosnevadki ja nii toimides on võimalik säästlikumalt majandada. Muidugi tähendab see, et peate töölahuse kokku segama käsitsi ja kontsentraaditünni pump võib vajada hooldust, kuid kulude võrdlus võib olla positiivne üllatus.
  • Paremad tulemused. Täiendavrahasumma, mis kulutataksekvaliteetsema nisade desovahendisoetamisele, on enamasti (pigem alati) väiksem kui kõrgema kvaliteediga piima eest saadav kõrgem hind. Näiteks üks mastiidijuht kuus vähem võib olla piisav, et katta parema desovahendi hinnavahe. Mis teeb ühe nisade desovahendi teisest paremaks? See sõltub ettevõtte vajadustest. Mõnel puhul on vaja leida tõhusama baktereid hävitava toimega desovahend, teises karjas aga on tarvis vahendit, mis kaitseks nisasid kuiva naha või halbade keskkonnatingimuste eest.
  • Jagage kulud kaheks. Kui karjas kasutatakse nii nisade lüpsieelseks ettevalmistuseks kui lüpsijärgselt sama vahendit, tasuks kaaluda kulude jagamist kahe erineva vahendi vahel. Leidke sobiva hinnaga efektiivne puhastav vahend nisade lüpsieelseks ettevalmistamiseks ja kulutage natuke rohkem kvaliteetsele lüpsijärgsele desovahendile, millel on paremad nisa kaitsvad omadused.

Nendest nõuannetest võib valitud nisade desovahendist maksimaalse kasu saamiseks kasu olla, kuid seda vaid juhul, kui vahend kantakse kõikidele nisadele. Alustagegi sellest, kui soovite olukorda muuta.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud lehel www.progressivedairy.com avaldatud materjale


Viimati uuendatud 21.07.2020

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)