Udara enesekaitse 2

Udara mitte-spetsiifilisi enesekaitsemehhanisme saab muuta effektiivsemaks nii parandades loomade pidamist kui kasutades vastavaid ravimeid. Majanduslikust seisukohast on kindlasti eelistatum mastiidi ennetamine läbi aretustöö ja loomade söötmise parandamise.

Valik. Vaatamata traditsioonilisele haiguste kontrollile pidurdab mastiitidest tulenev majanduslik kahju piimakarjakasvatuse arengut. Probleemi alternatiivseks lahenduseks võiks olla geneetiline mastiidikindluse tõstmine, tugevdades nii immuun- kui mitte-immuunsüsteemi. Mastiidikindlus on veel nakatamata looma pärilik võime vastu seista haigustekitajate rünnakule.

Kuni 90-ndate aastate keskpaigani oli enamikes maades, kaasa arvatud Eestis,  aretuse eesmärgiks loomade toodanguvõime ja piima valgu- ning rasvasisalduse tõstmine ja looma suuruse ja udara tüübi parandamine. Sellega seoses suurenes aga paljudes maades ka kliiniliste mastiitide esinemissagedus, sest piimatoodangu tõus ja mastiidikindlus on omavahel tihedalt seotud. Erandiks olid vaid Skandinaavimaad, kus lisaks toodangule pöörati tähelepanu ka loomade funktsionaalsetele tunnustele, eriti mastiidikindlusele ja madalale somaatiliste rakkude arvule piimas.

Loomi lüpsikiiruse alusel valides tuleb arvestada, et lüpsikiirus on piima somaatiliste rakkude arvuga positiivses seoses – kiiresti lüpsvatel lehmadel on üldjuhul kõrgem piima somaatiliste rakkude arv.

Valik vältimaks nisade pikkuste suuri kõikumisi on soovitav. Liiga pikad või liiga lühikesed nisad ei võimalda nisakannude normaalset kinnitumist ja sellest tulenevad nisade muljumised või muud vigastused suurendavad nisa pinnal haigustekitajatele soodsa keskkonna tekke ohtu.

Loomade valik madala somaatiliste rakkude arvu järgi on samuti üks viis tõsta karja mastiidikindlust. Siiski tuleb arvestada, et väga madala somaatiliste rakkude arvuga loomad on vastuvõtlikumad keskkonnast tingitud haigustekitajatele.

Loomi tõu järgi valides tuleks arvestada asjaoluga, et värvilised tõud on mastiitidele vähem vastuvõtlikud kui holsteini tõugu loomad.

Söötmine. Söötmisel on suur tähtsus loomade toodangule, tervisele ja vastupanuvõimele haigustele. Nii mikro- kui makroelementide pidev tasakaalustatud söötmine tagab loomadele hea tervise ja vastupanu haigustekitajate rünnakutele. Vitamiinide ja söödalisandite kontrollitud söötmisega on võimalik kaasa aidata looma loomulikule kaitsevõimele.

E ja A vitamiini ning B-karotiini, seleeni, vase, koobalti ja tsingi puudus ratsioonis on seotud kliiniliste ja subkliiniliste mastiitide sagenemise, ägedate põletike osakaalu ja somaatiliste rakkude arvu suurenemisega.

Loomade ratsioonile E vitamiini ja seleeni lisamine on oluline, et säilitada looma kaitsemehhanisme, nagu antikehade tootmine.

Seleen on mikroelement, mis reguleerib looma immuunsüsteemi. Ta on asendamatu mikroelement, mida leidub keha kõikides kudedes. Loomad, kelle ratsioonis on piisavalt seleeni, taastavad pärast põletikku kiiremini normaalse somaatiliste rakkude arvu, nende piimas on väiksem bakterite arv ja neil on vähem ägedaid kliinilisi mastiite.

E vitamiin ja seleen on tähtsad ka lümfotsüütide normaalse funktsioneerimise tagamiseks ning loomadel, kelle ratsioonis on neid piisavalt, suureneb vastupanuvõime udarasisestele nakkustele. Kuigi seleeni ja E vitamiini toimed looma organismis on bioloogiliselt sarnased, on loomadel, kelle ratsioonis on puudus mõlemast, oht nakatuda mastiiti suurem kui loomadel, kelle ratsioonis on puudus vaid ühest. E vitamiini piisav kogus soodustab ka haavade paranemist.

A vitamiin ja B-karotiin parandavad nägemist, soodustavad epiteelrakkude normaalset kasvu, mõjutavad positiivselt immuunsüsteemi ning tõstavad mastiidikindlust. A vitamiini piisav kogus tagab piimanäärmeepiteeli normaalse toimimise ja seega vähendab põletike tekkimise ohtu.

Vask, sarnaselt eelnevatele mikroelementidele, tõstab loomade loomulikku vastupanuvõimet ja vähendab ägedate udarapõletike esinemissagedust.

Tsingil on oluline osa naha toonuse hoidmisel. Nahk on aga looma esimene kaitsebarjäär haigustekitajate rünnakute vastu. Tsingipuudus pidurdab haavade paranemist. Tsink toetab ka keratiini moodustumist, mis on nisakanalis mastiiditekitajate füüsilise tõkkeks.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale. 


Viimati uuendatud 04.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)