Veiste põlvnemisandmete ekspertiis - miks ja kuidas?

Üheks looma valiku kriteeriumiks on tema põlvnemine. Selleks, et veenduda valiku õigsuses või kahtluse korral selgust saada, on abiks põlvnemisandmete ekspertiis, mida teostatakse laboratooriumis geneetilisi meetodeid kasutades.

Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida?
Praegu kehtivas Tõuaretuse seaduses on fikseeritud, et:

• põlvnemisandmete geneetiline ekspertiis on kohustuslik aretuseks kasutatavatel pullidel ja nende emadel ning noorveiste eksportimisel,
• geneetilist ekspertiisi tuleb teha karjades, kus looma omanik kasutab emasloomade tiinestamiseks üheaegselt kunstlikku ja loomulikku seemendust,
• kui karjas sündinud vasika isa ja ema ei ole jõudluskontrolli all, siis vasika põlvnemist tõestatakse tõutunnistuse või põlvnemistunnistuse alusel, kui seda kinnitab geneetiline ekspertiis.

Praktikas esineb sageli ka juhtumeid, mil omanikul on kahtlus looma põlvnemise suhtes. Vastavalt Tõuaretuse seadusele määratakse põlvnemisandmete kahtluse korral õiged vanemad geneetilise ekspertiisi alusel või tõestab tõuaretusühingu (aretusühistu) konsulent algdokumentatsiooni alusel põlvnemisandmete õigsust.

Millistel juhtudel loetakse vasika põlvnemine kahtlaseks?

• Emal on kaks seemendust kahelt või enamalt pullilt kuni 15-päevase vahega,
• Emal on tiinusperiood 15 päeva lühem või pikem antud tõu keskmisest tiinusperioodist, arvestatuna viimasest seemendamise kuupäevast,
• Vasikas on jäetud pärast sündi tähistamata, registreerimata ja märgistamata.
• "Kes on kes" kahtlus tekib ka juhul, kui karjamaaperioodil lähevad mullikatel kõrvamärgid kaotsi.

Kuidas kontrollitakse vere järgi põlvnemisandmeid?
Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks kasutatakse geneetiliste markeritena veregruppe, vereseerumvalke ja DNA mikrosatelliite. Geneetiliste markerite kasutamine loomade (ka inimeste) põlvnemisandmete kontrolliks põhineb nende kodominantsel pärandumisel vastavalt Mendeli seadustele ja tunnuste muutumatusel ontogeneesis. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil. Järglasel ei saa esineda markerit, mis puudub tema vanematel.

Järgneva näite põhjal selgitame, kumb pull (I või II) saab olla vasika (J) isaks. Geneetiliste markeritena on antud näite puhul kasutatud veregruppe. Veiste erütrotsüütide antigeenid jaotuvad 11 geneetilisse süsteemi (EAA, EAB, EAC, EAF, EAJ, EAL, EAM, EAS, EAZ, EAR'), mida määravad geenid lokaliseeruvad erinevais kromosoomides. Käesoleval ajal tunnustatakse veistel kokku 94 verefaktorit.

Immunogeneetikas nimetatakse alleeliks kas antigeenide kompleksi, mis pärandub vanemalt järglasele tervikuna, üksikut antigeeni või nende puudumist (sellisel juhul on tegemist retsessiivse alleeliga) määrava geneetilise lookuse varianti. Antigeenid ühes alleelis märgitakse suurte ladina trükitähtedega tähestikulises järjekorras. Retsessiivset alleeli tähistatakse kas väikese tähega, näiteks EAB süsteemis b või, "-" ("nullalleel"). Igast geneetilisest süsteemist omab isend kahte alleeli, millest üks pärineb isalt ja teine emalt. Kokkuleppeliselt märgitakse isalt päritud alleel genotüübis kaldjoonest vasakule ja emalt päritud paremale poole. Põlvnemise üle otsustatakse järglase ja tema vanemate genotüüpide võrdlemise alusel.

Antud näite puhul pöörame peatähelepanu veregruppide EAA, EAB ja EAC süsteemidele. EAA süsteemis on vasikas (J) oma emalt (E) pärinud alleeli "-" (retsessiivne), EAB süsteemis alleeli Y2A'2 ja EAC süsteemis alleeli R2. Seega isa poolt on uuritav vasikas pärinud eelpool nimetatud veregrupisüsteemides vastavalt alleelid A1, O1A'2 ja R2C'. Nimetatud alleelid esinevad pulli I genotüübis. Pulli II genotüübis neid ei tuvastatud. Ülejäänud geneetiliste süsteemide osas ei saa antud juhul kumbagi pulli välistada. Lähtudes sellest, et järglasel ei saa esineda ühtki verefaktorit ega alleeli, mis puudub tema vanematel, saab antud näite puhul olla uuritava vasika (J) isaks pull I.

Geneetilised süsteemid

Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks on vaja järglase ja reeglina tema ema verd, sest kõik kunstlikuks seemendamiseks kasutatavad pullid on eelnevalt geneetiliselt markeeritud ning nende andmed on laboris olemas. Probleemiks on jätkuvalt nn. "oma karja" pullid, kes ei ole geneetiliselt identifitseeritud ning kes on sageli ajaks, mil on tarvidus tema järglase (järglaste) põlvnemist kontrollida juba karjast välja läinud.

Põlvnemisandmetes (algarvestuses) esineb vigu ka seetõttu, et:

• seemendaja ei registreeri kohe kronoloogilises järjekorras seemendust või omanik paaritust,
• sündmus jäetakse üldse registreerimata,
• eksitakse sissekande tegemisel.

Mida teha selleks, et kontrollida oma looma põlvnemisandmeid?
Veiste põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks tuleb võtta ühendust EPMÜ Loomakasvatusinstituudi geneetikalaboriga (Kreutzwaldi 46, II korrus, Tartu, tel. 731 3470, email: genlab@eau.ee). Vereklaaside saamiseks ja saatmiseks on võimalik kasutada posti, mistõttu loomaomanik ei pea oma aega raiskama proovide transpordile. Alates käesoleva aasta algusest on kasutusel ka uus uurimisteate vorm, mis peaks hõlbustama omaniku poolt tehtavat paberitööd.

H. Viinalass, EPMÜ Loomakasvatusinstituut