Ammoniaagi mõju vasikate tervisele

Veise hingamisaparaat koosneb rinnaõõnes paiknevatest kopsudest ja neid väliskeskkonnaga ühendavatest hingamisteedest, mille moodustavad ninaõõs, neel, kõri ja hingetoru.

Eelkõige mõjub ammoniaak kaitsemehhanismidele, mis paiknevad vasika hingetorus ehk trahheas. Trahhea seina katab ripsepiteelkude, milles paiknevad väikesed karvataolised moodustised. Nende viburite ja ripsmete funktsioon on vedeliku või tahkete osakeste edasitoimetamine. Ripsmed liiguvad ühtlases lainetuse taktis ja seeläbi on võimelised endaga kaasa kandma nii vedelikke kui ka tahkeid osakesi. Hingamisteede ripsepiteel tõukab pidevalt hingetorust tagasi välja lima, kuhu on kinni jäänud tolm ja mikroobid. Sedasi hoiab ripsepiteel ära “prahi” ja potentsiaalsete haigustekitajate sattumise vasika kopsudesse.

Mitmed haigustekitajad suudavad siiski sellist vasika kaitsemehhanismi lõhkuda. Veiste ülemiste hingamisteede haigusi põhjustavad viirused, nagu näiteks BRSV ja PI3 hävitavad ripsepiteeli rakke. Selliste viiruste sattumine organismi pidurdab isegi madala ammoniaagi kontsetratsiooni korral märgatavalt vasika hingetoru ripsepiteeli funktsioone kuna ripsmete lainetav liikumine muutub kas ebakorrapäraseks või lakkab täiesti. Nii ei tõugata hingamisel organismi sattunud võõrkehi enam trahheast tagasi neelu ja haigustekitajad pääsevad vasika hingetorust edasi bronhidesse ja kopsudesse.

Põhiliselt pärinevad laudas levivad haigustekitajad teistelt loomadelt. Peamiseks nakkusallikaks vasikale on tema ema. Kui ema vasikat lakub, nakatab ta vasikat erinevate viiruste, bakterite ja parasiitidega.
Lisaks emalt saadud infektsioonile võib vasikas saada kopsupõletiku nakkuse juhul, kui poegimisalal ja konkreetselt poegiva looma ümber paiknevad loomad liiga tihedasti.   

Seepärast ongi väga haruldased juhtumid, kus isegi vastsündinud vasikad on täielikult vabad kopsupõletiku või hingamisteede haigusi tekitavatest viirustest. Need haigustekitajad on nii tavapärased, et sageli peavad loomapidajad neid vasika hingamisteede normaalseteks asukateks. See ongi põhjuseks, miks ammoniaagist tingitud ripsepiteeli funktsioonide nõrgenemisega suureneb järsult vasika nakatumine hingamisteede haigustesse.

Ammoniaagi kontsentratsiooni lauda õhus saab vähendada mitmel viisil. Kõige efektiivsem viis alandada ammoniaagi kogust on vähendada selle tootmist. Siiski ei ole see praktikas võimalik, sest vasikalautades on ammoniaaki tootvate bakterite jaoks väga soodsad tingimused. Ammoniaaki tootvad mikroobid saavad uriinist nii oma elutegevuseks vajaliku niiskuse kui toitained. Samuti on vasikalautades kasutatav allapanu nendele bakteritele soodsa happesusega. Vasikad soojendavad allapanu ning niimoodi suureneb bakterite poolt toodetav ammoniaagi kogus veelgi.

Et vähendada ammoniaagi teket, tuleb aeglustada sõnniku lagunemisprotsesi laudas. Esiteks, mida kuivem on allapanu, seda madalam on bakterite kontsentratsioon allapanus ning seda väiksem on tekkiva ammoniaagi kogus. Teiseks, mida vähem saavad bakterid hapnikku, seda väiksem on eritunud ammoniaagi kogus. Kolmandaks on tähtis, et vasikad oleksid puhtad, sest looma kehasoojus kiirendab oluliselt sõnnikusel kehapinnal elavate bakterite kasvu ja järelikult ka ammoniaagi eritamist.  

Kokkuvõttes võib öelda, et vasika tervisele on määrava tähtsusega kuiv ja puhas allapanu. Millal on vasika allapanu kuiv? Kui asetada põlv maha ja see saab niiskeks, ei ole allapanu piisavalt kuiv. Kasutades rohkem allapanu, on lihtsam hoida vasika ase kuivana. Lisaks sellele loob rohke allapanu kasutamine bakterite jaoks anaeroobse ehk hapnikuvaese keskkonna, mis samuti vähendab bakterite kasvu ja ammoniaagi teket. Rohket allapanu kasutades on vasikad ka puhtamad.
Ammoniaagi kogust lauda õhus vähendab ka nõuetekohane ventilatsioon.

Juhul kui kannate kontaktläätsi, on soovitav kaaluda laudas prillide kandmist, sest kõrge ammoniaagisisaldus õhus võib kontaktläätsede kandmisel kahjustada teie silmi.     

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.

   


Viimati uuendatud 04.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)