10 küsimust veterinaarile

1. Kuidas peab toimuma veterinaarselt korrektne loomade märgistamine?

Loomade märgistamise kohta kehtib PÕMm nr 47 (RTL 2001,87,1), muudetud PÕMm-ga nr 74 (RTL 2002,119,1726). Selle seaduse §3 punkt 6 sätestab: põllumajandusloomad va. sead, märgistatakse 20 tööpäeva jooksul, arvates looma sünni kuupäevast. Looma märgistamisega samaaegselt täidetakse sama määruse Lisa 2 (põllumajandusloomade registrivorm) ning selles märgitud kuupäevast 7 päeva jooksul peavad looma märgistamise andmed jõudma PRIA-sse.

2. Kuidas toimub veterinaarselt korrektne loomade ost-müük? Millised vet. tõendi vormid tuleb täita ning millised uuringud on eelnevalt vajalikud ja kes neid peab teostama?

Küsimus on ilmselt püstitatud siseriiklikku loomade ostu- müüki silmas pidades:

  • loomade müük tapaloomana, st. müüki lihakombinaadile, st.loomade tapmist, väljastatakse loomale vet.tõend vorm 1 (s.o. nn tapalooma tõend)
  • loomade müük elusloomana, st.liikumisel karjast karja, väljastatakse vet.tõend vorm7E (s.o. nn eluslooma tõend)

 Müües looma (kas tapa- või elusloomana), peavad karjale olema tehtud iga-aastased riiklikus tauditõrjeprogrammis ettenähtud veterinaar-profülaktilised uuringud. Neid uuringuid teostavad volitatud veterinaararstid, kellele on kindlaks määratud oma tööpiirkonnad (tavaliselt valla piirid) ning nendel on ainuõigus oma tööpiirkonnas teostada riiklikke profülaktilisi töid ja väljastada veterinaartõendeid. Seega, müües looma, tuleb kindlasti pöörduda oma piirkonna volitatud vet. arsti poole.

3. Millised nõuded kehtivad looma (noorveis, lehm, lammas) tapmisel oma tarbeks kui loomapidaja on FIE, OÜ või AS? Kas on vajalikud ka vet.uuringud ja vet-tõendid?

Põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 24 "Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine" punktis 1.12.2 kasutatud mõiste "oma tarbeks" sisustamisel tuleks silmas pidada järgmist:
- "oma tarbeks" on keeleliselt samatähenduslik sõnadega "isiklikeks vajadusteks";
- looma oma tarbeks tapmine saab seonduda üksnes loomse toidu (sh liha) ja muude saaduste kasutamisega isiklikeks vajadusteks;
- füüsiliste isikute puhul hõlmab mõiste "oma tarbeks" ka isiku perekonda või leibkonda;
- juriidilise isiku spetsiifika on aga see, et liha ta ise tarbida ei saa, st looma tapmisel peab juriidiline isik saadava liha ühel või teisel viisil kellelegi teisele üle andma (pole oluline, kellele liha üle antakse);
- tapmise tagajärjel saadava liha teistele isikutele üleandmisel ei saa aga juriidilise isiku puhul rääkida "oma tarbeks" tapmisest, sest juriidilisel isikul puuduvad sellised isiklikud vajadused, mida tapmisega rahuldatakse;
- ühtegi füüsilist isikut ei saa juriidilise isikuga samastada, isegi kui tegemist on näiteks OÜ 100 % osa omanikuga.

Kui füüsiline isik käitleb toitu või toidutooret (liha) oma tarbeks, siis ei kohaldu sellele ka toiduseadus, mis reguleerib turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemist. Täitmisele kuuluvad loomatauditõrje seadusest ja loomakaitseseadusest ning nende alusel jõustatud õigusaktidest tulenevad loomatervishoiunõuded ning loomade pidamise ja tapmise üldnõuded.

4. Kuidas toimida kui farmis on vaja sooritada looma (noorveis, lehm, lammas) hädatapp?

Hädatapp on toiming, mis teostatakse juhul kui looma elu pole võimalik päästa ning vältimaks looma edaspidiseid kannatusi, ta tapetakse kohapeal, järgides samaaegselt loomatervishoiu- ja loomakaitsealaseid nõudeid. Kui soovitakse hädatapetud looma liha müüa, viiakse tapetud loom tunnustatud tapapunkti, kus toimub nahastamine, võetakse proovid labori uuringuteks ja viiakse läbi liha veterinaarkontroll. Alles pärast labori vastuseid võtab liha kontrollinud vet. arst vastu otsuse, mis lihast saab (kas müüki või utiili). Otsuse, kas teostada loomale hädatapp või saab teda tapamajja saata haige loomana, teeb ainult loomaarst, mitte keegi teine isik.

5. Kuidas toimida, kui farmis loom (noorveis, lehm, lammas) lõppeb?

Loomatauditõrjeseadusest lähtudes peab loomaomanik temale kuuluva(te) looma(de) lõppemisest teavitama kas farmi teenindavat vet.arsti (kes omakorda teavitab volitatud vet.arsti) või piirkonda teenindavat volitatud vet. arsti või veterinaarkeskuse järelevalve-ametnikku.

6. Millised on volitatud vet. arsti õigused ja kohustused oma piirkonna loomapidaja ees? Missugust nõu ja infot peaks ja võiks loomapidaja temalt saada?

Volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused on väga konkreetselt kirja pandud Veterinaarkorralduse seaduses (kes saab üldse olla volitatud vet. arst, kuidas toimub nende volitamine, mis on nende õigused ja kohustused) ja neid siinkohal ümber kirjutada pole mõtet.

7. Kuidas jaotub veterinaarne kontroll farmis siis, kui loomade ravimisel ei kasutata piirkonna volitatud veterinaari?

Veterinaarseid toiminguid, mis ei kuulu riikliku tauditõrjeprogrammi, võib teostada veterinaararst, kellel on veterinaararsti tegevusluba, mille väljastab Veterinaar- ja Toiduameti vet.arsti isikliku avalduse alusel. Ta on aruandekohustuslik VTA kohaliku asutuse (veterinaarkeskuse) ees kas otse või läbi volitatud vet. arsti aruandluse. Ka tegevusluba omav farmi teenindav vet. arst peab järgima kõiki seadusi ja määrusi, mis reguleerivad veterinaartegevust. Tal peavad endal olema ning ka teenindavasse farmi peavad jääma aktid (registrid) farmis tehtud veterinaarsete menetluste kohta.

8. Missuguseid veterinaarseid toiminguid võib ja saab loomapidaja ise farmis teha, kui ta omab teatud veterinaarseid teadmisi ja kogemusi?

Vastuse sellele küsimusele saate Loomakaitseseaduse peatükk 4 paragrahv 9 punktidest 2, 3, 4 ja alamatest õigusaktidest: PÕMm nr 80 (3.12.2002; RTL 2002,138, 2029) peatükk 6 paragrahv 18 ja 19 ning PÕMm nr 78 (23.10.2002; RTL 2002,124 1797) peatükk 2 paragrahv 4.

9. Kuidas peaks toimuma veterinaarselt korrektne vet. tõendite väljastamine loomapidajale ja mis tingimustel?

Veterinaartõendite väljastamine peab toimuma farmis (omaniku juures). Tõend väljastatakse looma(de) ülevaatuse tulemusena. Ilma looma ülevaatust tegemata vet. tõendit väljastada ei tohi! Veretinaartõendi eest inimene maksma ei pea, küll tuleb inimesel tasuda loomaarsti transpordikulu, mis on 60 krooni auto kasutamise tunni eest.

10. Milline dokumentatsioon peab loomapidajal olema farmi külastava veterinaari tarbeks?

Loomaomanikul peavad farmis olema alljärgnevad registrid:

  • loomade lõppemiste register
  • farmis loomade raviks kasutatud ravimite register (ravi all olevad loomad koos kasutatava raviskeemiga)
  • farmi loomadele väljastatud vet.tõendite ja õiendite register ning teistest farmidest ostetud loomade vet.tõendid
  • kui farmis teostatakse vaktsineerimisi, profülaktilisi uuringuid, siis nende aktid ja uurimistulemused
  • mastiidihaigete lehmade piima käitlemise register (päevased kogused, mis selle piimaga tehti).

 

Küsimustele vastasid Tartumaa Veterinaarkeskuse juhataja Andres Tamm ja Veterinaar- ja Toiduameti nõunik Olev Kalda.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)