10 nõuannet vasikate talviseks pidamiseks

2013. aasta novembris USAs Wisconsinis toimunud osariigi piimatootjate kohtumisel esinenud Minnesota Ülikooli professori dr Noah Litherlandi arvates on vasikaid parem kasvatada talvel, sest külmaga ei lenda kärbseid, baktereid on vähem ning vasikad hakkavad varem starterit sööma. Siiski pakub vasikate külmal ajal pidamine nende kasvatajatele piisavalt väljakutseid.

Vasikakasvataja peamine eesmärk on saada terve ja tugev vasikas, kuid külmastress töötab sellele eesmärgile vastu. Selleks, et vasikad talvel kasvaksid ning suudaksid võidelda haigustekitajate ja stressiga, tuleks vasikate söötmine ja pidamine kohandada külmale ajale sobivaks.

Oma ettekandes tõi professor Litherland välja 10 nõuannet vasikate talviseks pidamiseks.

1. Rohkem sööta

Temperatuuri langemisega kasvab vasika elatuseks vajalik energiatarve. Mida väiksem on vasikas, seda olulisemaks see suhe muutub. Söödakogust on võimalik tõsta lisades tavapärasele kahele veel kolmanda söötmiskorra. Selle lisasööda võiksid vasikad saada kas hilja õhtul või hommikul päikesetõusu ajal, kui õhutemperatuur on madalaim ja vasikad seda lisasööta kõige rohkem vajavad.

Teiseks võimaluseks on suurendada piima või pulbri päevast kogust 50% võrra, ilma et muudetakse pulbri-vee vahekorda. Samuti võib suurendada vasikaratsiooni rasvasisaldust. Uuringud on näidanud, et külmal ajal lisarasva söötmine mõjub vasikatele hästi, kuid dr Litherland ei soovita seda sööta rohkem kui 100 grammi päevas.

2. Oluline on järjekindlus

Sõltumata sellest, milline on välistemperatuur, ootavad vasikad ikkagi sama temperatuuriga samas koguses sööta samal ajal. Tuleks olla tähelepanelik, et piima/asendajat mitte üle kuumutada. Loomulikult on mugavam kuumutada piima väikese varuga, nii et see enne viimastele vasikatele pakkumist ära ei jahtuks, kuid samas võivad esimesed vasikad end sellega kõrvetada ja seetõttu keelduda paarist järgmisest söödakorrast.

3. Lisage piimale ternesekuubikuid

Dr Litherland soovitab sügavkülmutada kvaliteetset ternespiima jääkuubikukottides või -vormides ja lisada igal söögikorral 2 kuubikut vasikale piima hulka. Tema hinnangul kleepuvad ternese immunoglobuliinid seedekulgla seinale ja takistavad bakteritel selle läbimist.

4. Võimendage ratsiooni starteriga

Suurem startersööda kogus annab vasikatele vajalikku lisaenergiat ja seedimisel tekkiv soojus soojendab vasikat. Starter peab olema puhas ja kvaliteetne. Startersööda anumad peavad olema puhtad ja paiknema vasika jaoks sobival kõrgusel. Dr Litherlandi hinnangul on vasikale sobiv söötmiskõrgus ~40 cm.

5. Veega ei tohiks koonerdada

Külmal ajal vasikale pakutav vesi peaks olema soojem kui 39 kraadi, siis ei pea vasikas selle soojendamiseks kulutama lisaenergiat. Vett tuleks vasikale pakkuda kuni pool tundi pärast piima. Veekogus peaks tõusma vasika ja tarbitud proteiinikoguse kasvades. Dr Litherland lisab, et kuigi vesi aitab kaasa seedimisele ja vatsa arengule, “aitab” vesi ka niisutada allapanu.

Talvel võib vasikate joogiveele lisada ka glütserooli, mis langetab vee külmumispunkti. Katsed on näidanud, et glütserooli lisamine tõstab talviste vasikate poolt tarbitud vee kogust.

6. Esimesed 48 tundi on väga tähtsad

Vasikale hea alguse tagamine on oluline terve aasta vältel. Poegimissulg peab olema puhas, kuiv ning rohke allapanuga. Poegiv lehm peab olema pideva järelevalve all, loomade hooldaja peab tundma poegimise kulgu ja oskama adekvaatselt tegutseda. Vasikas tuleb puhastada, kuivatada ja paigutada sooja 2 tunni jooksul pärast poegimist. Andke vasikale piisavas koguses tervelt lehmalt pärinevat kvaliteetset ternespiima ja desinfitseerige vasika naba.

7. Kasutage vasikate jopesid

Dr Litherlandi soovitus on, et vasikate jopesid tuleks kasutada siis, kui maapind on külmunud ja vasikad on nooremad kui 21 päeva.
Jopede kinnitusi tuleks reguleerida vastavalt vasika kasvamisele üks kord nädalas. Sel ajal kui vasikal on jope reguleerimiseks seljast võetud, tuleks kontrollida ka tema tervislikku seisundit ehk kehakonditsiooni ja hingamissagedust, sest neid näitajaid on jopega vasikatel raske kontrollida. Loomulikult tuleb joped pesta ja kuivatada pärast igat kasutamist.

8. Pakkuge vasikatele piisavalt pesamaterjali

Külmal ajal ei tohiks vasikad lamada allapanu peal, vaid neil peaks olema piisavalt allapanu, et sellesse pesalohk kaevata. Ideaalne oleks, kui vasikad on kaevunud allapanusse nii, et nende jalgu näha ei ole.

9. Palju värsket õhku

Isegi külmal ajal peab vasikalaudas toimuma küllaldane õhuvahetus. Ventilatsioon peab kindlustama kahjulike gaaside, niiskuse ja tolmu eraldamise vasikalauda õhust.

10. Viibige mõnda aega ka ise vasikate keskkonnas

Dr Litherland soovitab, et iga vasikakasvataja võiks külmade saabudes jope seljast võtta ja paarikümneks minutiks vasikakuuti ronida ja tegelikult saada aimu oma vasikate pidamistingimustest.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)