Aeg mõelda kuumastressi vähendamise võimalustele

Olge valmis suve tulekuks enne, kui see siia jõuab, sest on kindel, et ka kehval suvel esineb päevi, mil loomad kuumastressi tõttu kannatavad.

Peaaegu kunagi ei ole liiga vara hakata mõtlema kuumade ilmade saabumisele. Meie laiuskraadidel võib juba aprillis esineda päevi, kui väljas on sooja 20 või rohkem kraadi, mis tähendab, et on õige aeg läbi mõelda/üle vaadata plaan kuumuse ja niiskuse vähendamiseks laudas tuleval suvel.

Laias laastus on kuumastressiga võitlemise strateegia jätkuvalt sama:

  • pakkuge loomadele varjumisvõimalust otsese päikesekiirguse eest,
  • parandage õhuvahetust laudas,
  • täiendavad jootmiskohad,
  • piserdussüsteem loomade jahutamiseks.

Kuigi kuumastressi vähendamise põhitõed on üsna lihtsad, tasuks paaril punktil peatuda pisut detailsemalt.

Vabapidamislaudas peaksid rühmajootjad asuma puhkealast mitte kaugemal kui 15 m ning rühmasulus peaks neid olema vähemalt 2 ja fronti looma kohta vähemalt 7,5 cm.

Loomuliku ventilatsiooniga vabapidamislautades on söötmis- ja/või puhkeala kohale paigaldatud ventilaatorid õhuvahetuse parandamiseks, kuid tegelikult need oma eesmärki ei täida. Loomulike ventilatsioonisüsteemide korral sõltub õhuvahetuse efektiivsus eelkõige sellest, kui avatud on külgseinad ja milline on väljas tuule kiirus ja suund. Ventilaatorid lihtsalt liigutavad õhku, mis juba on laudas. Nad küll suurendavad õhu liikumiskiirust laudas, parandades seeläbi loomade jahutamist, kuid ei paranda õhuvahetust. Kuigi siiani on populaarne paigaldada ventilaatorid nii, et nende töösuund ühtiks lauda pikitelje ja põhituulte suunaga väljas, ei pruugi selline paigutus olla parim lahendus. Värskemate uurimistulemuste põhjal võib väita, et ventilaatorite paigutamine nii, et need liigutaksid õhku kahes suunas, võib vähendada loomade kobarasse kogunemist kuumal ajal. Näiteks kui laut paikneb ida-lääne suunas, siis võiksid pooled ventilaatorid paikneda lauda läänepoolses osas ja liigutada õhku läänest itta ning ülejäänud ventilaatorid paikneda lauda idapoolses osas ja liigutada õhku idast läände. Kuigi esmalt võib tunduda, et nii pannakse ventilaatorid üksteise vastu "võitlema", tuleb meeles pidada – ventilaatorid ainult liigutavad õhku laudas, mitte ei mõjuta õhuvahetust.

Kas olulisem on õhu liikumise kiirus või õhu kogus (maht), mida ventilaator liigutab?

Suurema kiirusega liikuv õhk tekitab lehma keha ümber rohkem turbulentsi ja võimendab keha jahutamist. Suuremat õhukogust liigutava ventilaatori poolt kaetav ala on suurem ning suurem õhukogus on võimeline absorbeerima rohkem looma keha toodetavat soojust ja niiskust. Seetõttu tasuks eelistada ventilaatoreid, mis on piisavalt võimsad ja millel on mõlemad näitajad enam-vähem tasakaalus.

Ventilaatorite paigutus sõltub ka lauda tüübist.

Näiteks 2-realiste asemetega  vabapidamisega laudas on loomühikuid ja eraldub soojust ruutmeetri kohta rohkem kui sügavallapanuga sulus. Ka tuleks ventilaatoritele asukoha valikul arvestada, et kui loomad paiknevad tihedamalt koos, blokeerivad nad õhuvoolu.

Tunnelventilatsiooniga lautades tagavad lauda otsaseinas paiknevad väljatõmbeventilaatorid üldiselt väga hea õhuvahetuse. Mitmed farmid on tunnelventilatsiooni võimekuse parandamiseks paigaldanud lauta asemete kohale täiendavad tsirkulatsiooniventilaatorid, mis on parandanud õhu liikumiskiirust loomade ümber.

Enne soojade päevade tulekut ei tohiks unustada ventilaatorite hooldust!

Kuuma ilma mõjude vähendamise võimaluseks on ka vee kasutamine jahtumise kiirendamiseks. Enne "süsteemi" vee lisamisele mõtlemist tuleks olla veendunud, et lauda õhuvahetus on selleks piisav, sest kui lauda ventilatsioon ei ole võimeline lisatud niiskust hoonest välja viima, muutub lauda mikrokliima halvemaks, mitte aga paremaks

See, kas kasutada laudaõhu/loomade jahutamiseks udu või pritsida vett otse loomade nahale, sõltub lauda tüübist ja loomapidaja eesmärkidest. Udu pihustamisel toimub loomade kaudne jahutamine – õhu niiskusesisalduse tõusmisel laudaõhu temperatuur langeb. Loomade piserdamisel hakkab vesi loomade nahalt aurustuma. Aurustamisel võtab vesi õhust energiat, jahutades looma ümber õhutemperatuuri mõne kraadi võrra.

Üldiselt tarbivad piserdussüsteemid rohkem vett. Kasutatud vesi, mis ei lange looma nahale vaid pigem põrandale, ei paranda loomade heaolu, küll aga suurendab virtsa/sõnnikukogust.

Udu kasutamine on aga piiratud kõrge õhuniiskusega päevadel.

Parimate tulemuste saavutamiseks tasuks udu ja loomade piserdamist omavahel kombineerida. Näiteks võiks loomade piserdamist kasutada lüpsiplatsi ootealal, udu aga laudas.

Ventilaatorid peaksid  pidevalt olema sisse lülitatud, kui õhutemperatuur ületab 18o C, vee piserdamist tuleks alustada siis, kui õhutemperatuur ületab 21o C. 2-minutilisele piserdamisele peaks järgnema 12- kuni 15-minutiline paus.

Kuumastressi mõju kinnislehmadele:

  • järgneva laktatsiooni toodang madalam,
  • poegivad 2–8 päeva varem, vasikad on sündides kuni 7 kg kergemad ja kasvavad esimese aasta jooksul aeglasemalt,
  • kuumastressis emade järglastel tulevane toodang madalam,
  • nõrgem immuunsüsteem.

Kuumastressi mõju sigivusnäitajatele:

  • madalama hormoonitaseme tõttu nõrgemad innatunnused ja madalam tiinestuvus,
  • munaraku normaalne areng on häiritud,
  • embrüo surm 17 päeva jooksul pärast viljastumist emaslooma kehatemperatuuri tõusmise tõttu.

Selleks, et lehmadelt saada maksimaalseid tulemusi kuumal ajal, peaks ka nende heaolu sel perioodil olema maksimaalne. Hüppeline piimatoodangu langus kas või ühel päeval on piisav põhjus, et tegutseda kuumastressi vältimise nimel.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud USA Pennsylvania Ülikooli ja Kentucky Ülikooli kodulehel avaldatud materjale


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)