Betoonpõrandad lautades

Jalahaigused on lüpsikarjas üks peamisi loomade prakeerimise põhjuseid. Jalahaigustest võivad olla tingitud madal suguline aktiivsus, lühenenud laktatsioon, piima madal rasvasisaldus ja kehakaalu järsk langus. Kontroll jalahädade üle ei ole kerge, sest nende esinemine sõltub nii geneetikast, söötmisest kui ka pidamistingimustest.

Kaasaegsetes lautades veedavad loomad väga suure osa oma elust tingimustest, kus pind, millel nad liiguvad ja lamavad, on betoon. Sellepärast sõltub loomade tervis ja heaolu vägagi sellest, kuidas puhkealad, ühendusteed ja lüpsiplatside ootealad on ehitatud. Neis lautades, kus loomade jaoks on rajatud jalutusväljakud või neid karjatatakse, ei ole jalahädad nii suureks probleemiks kui farmides, kus loomad viibivad aastaringselt laudas.

Normaalne on, et lehmad seisavad ja liiguvad ringi 10 tundi ning lamavad 14 tundi ööpäevas. Kui loomad seisavad liiga kaua, siis halveneb nende sõrgade verevarustus. Liigne kõndimine kulutab sõrapõhju, mis muutuvad pehmeks ja nii suureneb nende vigastamise oht. Lehmi motiveerib liikuma sööt, vesi, seltskond, puhkeala ja seksuaalpartnerid. Lisaks sellele sunnitakse neid liikuma lüpsile ja tagasi ning grupeerimiste käigus. Et loomad oleksid terved, peaksid nad päevas liikuma 3-3,5 km.

Libedad põrandad võivad loomadele põhjustada liigeste, sidemete ja kõõluste vigastusi. Liiga karedatel põrandatel (värskelt valatud, ilma spetsiaalse töötluseta) kuluvad sõrad esimesed kaks kuud aga kiiremini kui nad kasvavad. Libeduse vältimiseks karestatud põrandad kulutavad sõrgu liigselt, siledad aga ei paku piisavalt haakumist. Robustselt viimistletud põrandatega laudas võib esimese 3 kuu jooksul tõusta sõrgade liiga kiire kulumise tõttu prakeeritud loomade arv kuni 20%.

Betoonpõrandate valamisel tuleks arvestada, et libeduse vältimiseks on parim sooneline või sissevalatud mustriga põrand. Juba valmis siledasse põrandasse on aga võimalik sooned freesida.

On erinevaid arvamusi, milline peaks olema soonte muster ja tihedus, kuid arvestada tuleks, et:
1. Soovitatav paralleelsete soonte vaheline kaugus on 3,5 cm.
2. Sooned peaks olema suunatud risti loomade valdava liikumissuunaga.
3. Parima haakumise tagab kärjekujuline muster, kus kärje külje pikkus on 4 cm. Praktikas võib sellise mustri tekitamine siiski keeruliseks osutuda.
4. Soon ei tohiks olla laiem kui 1 cm.

Sooned, mis on põrandas risti sõnnikukäiguga, on küll libisemise vastu kõige efektiivsemad, kuid segavad sõnnikukraabi liikumist. USAs läbi viidud uuringud on näidanud, et parim vahekord sõnnikukraabi töö efektiivsuse ja põrandapinna haakumisvõime vahel saavutatakse, kui sooned on 1-1,5 cm sügavused, 1-1,5 cm laiused ning paiknevad üksteisest 5-7,5 cm kaugusel. Hea tulemus saavutatakse ka siis, kui sooned moodustavad trapetsja mustri. Sellise mustri korral peaksid sooned paiknema üksteisest 10-12 cm kaugusel. Kui trapetseid moodustavad sooned ei paikne paralleelselt kraabi liikumissuunaga, ei sega need ka selle tööd.

Mitmetes lautades on kasutusel restpõrandad, mis vähendavad küll kulutusi tööjõule, kuid looma heaolu seisukohast oma ülesannet päriselt ei täida. Põhjuseks on asjaolu, et restpõrandast valgub läbi vaid virts ja suhteliselt vedel sõnnik, ehk siis restpõrand töötab hästi tingimustes, kus kasutatakse vähe allapanu või ei kasutata seda üldse. Kui lehmade puhkealal kasutatakse kummimatte, tuleb vedelike sidumiseks kasutada piisavas koguses allapanu. Tulemuseks on see, et virts enam ära ei valgu ja restid ummistuvad.

Põrandate kalded
Lautades kasutatakse kaldeid kahel põhjusel: vedelike juhtimiseks kogumissüsteemi ja kahe eri tasapinnalise laudaosa ühendamiseks. Kallete kasutamisel tuleb arvestada, et kaldenurga suurenemisega kasvab ka loomade libisemise risk.

Soovitatavad kalded võiksid olla:
1. Laudast lüpsiplatsile viivatel teedel 1,5%,
2.Lüpsiplatsi ootealal 2-3%,
3. Söömis- ja puhkealal 1,5-3%.

Ükski loomade liikumiseks mõeldud ala kalle ei tohiks ületada 5%. Kui siiski on vaja kasutada nii suurt kaldenurka, tuleb sellistesse kohtadesse kaldpinna asemel esitada astmed, mis on 15-20 cm kõrged ja mille samm on 1 m. Kui astmed ehitatakse kaldega, ei tohi see ületada 1,5%.

Kummimatid
Üheks võimaluseks vähendada stressi loomade jalgadele on katta puhkealad kummimattidega. Matid tuleb korralikult kinnitada, sest muidu liigutab loom need paigast ära, nende alla satub allapanu ja neid tuleb sageli oma kohale tagasi liigutada. Tasub kaaluda ka söötmisaladel betooni katmist kummimattidega. Kui loomal on mugav jalgealune, siis veedab ta rohkem aega söödaküna juures ning söödud sööda kogus on suurem.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.