Hiljuti toimus Eesti põllumajanduse aastanäitus Tartus, kus osales ka EPJ. Suur hea meel oli kohtuda veise- ja seakasvatajatega meie boksis ja tutvustada teenuseid ja võimalusi, mis aitavad jõudluskontrolli abil loomakasvatust tõhusamaks ja hõlpsamaks muuta. Igapäevaselt suhtleme paljuski vaid telefoni ja e-kirja teel, samuti on paljud kliendid edumeelselt kaasa läinud meie e-teenustega, nii et silmast silma suhtlemine oli väga oodatud. Kui külastaja EPJ boksi astus, sattus ta justkui laborisse, kus töö käib. Ja töö käis boksis tõesti, meil oli rõõm suhelda oma klientidega, kes said meilt nõuandeid ja praktilisi näpunäiteid ning kes esitasid omakorda meile soovitusi ja ettepanekuid. Mitmed neist on plaanis lähiajal töösse anda, millest anname teile ka teada.

Aitäh kõigile külastajaile, kes te olete uuendusmeelsed ja vastupidavad rasketel aegadel!

Head lugemist!

Kaivo Ilves, EPJ juhataja

 

Ravimiarvestuse uuendus Vissukeses

Vissukese uuendus ravimiarvestuse kohta hõlbustab uuest aastast kohustuslikku aruande esitamist mikroobivastaste ravimite kohta. EPJ Vet. andmete mooduli alaosa “Lao haldamine” on saanud juurde täienduse, ravimitele on lisatud veerg nimetusega “Pakend”, kuhu tuleb kirja panna pakendi kood. Pikemalt loe edasi siit.

 

“Hea uudis” ja “halb uudis” piimaveiste geneetilisel hindamisel

Käesoleva aasta detsembrikuu piimaveiste geneetilisel hindamisel on aretusväärtuse esitamise aluseks geneetiline baas, mille moodustavad aastatel 2014 kuni 2018 sündinud hindamisandmetega lehmad. Senise baasi moodustasid aastatel 2012 kuni 2016 sündinud lehmad. Muudetud geneetilise baasi kasutuselevõtmisega saab välja tuua kaks uudist, mida pikemalt tutvustab geneetilise hindamise juht Mart Uba. Loe edasi siit.

 

Miks võtta proovipudelisse nõutud 40 ml piima?

Kontroll-lüpsil võetud piimaproovist määratakse EPJ laboris palju erinevaid näitajaid. Kõik kliendid saavad info piima rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ja somaatiliste rakkude arvu kohta. Lisaks tavapärastele analüüsidele teostab EPJ piimaproovist ka lisateenuste analüüse: BHB-sisaldus, SRE, tiinuse test piimast, Mastiit 16. Selleks, et kõiki soovitud analüüse teha ning et tulemused kajastaksid tegelikku olukorda, on vaja, et proovipudelis oleks ca 40 ml piima (piimaproovipudel täidetakse 4/5 ulatuses).

Miks ei tohi piimaproovipudelit ääreni täita? Või miks ei ole hea, kui pudelis on liiga vähe piima? Loe lähemalt siit.

 

Piimaringid detsembris

Hea piimaveisekasvataja! Aasta lõpp ei ole enam mägede taga. Detsembrikuus on vähem tööpäevi ja EPJ piimaringid on tavapärasest teistsugusel ajal. Palun kontrolli oma piimaringi aega juba nüüd ja tee vastavad plaanid varakult, siis saavad pühad rahulikult ja mõnusalt tulla. Detsembri piimaringide graafik on EPJ kodulehel üleval ja seda saad vaadata siit.

 

Millist infot annab piima rasvhappeline profiil

EPJ koostöös Eesti Maaülikooliga viivad läbi projekti „Piima rasvhappelise profiili kasutamine karjade kasumlikumaks majandamiseks“. Piima rasvhappeline profiil peegeldab vatsas toimuvaid protsesse ning kehavarude kasutamist. Näiteks poegimisjärgne negatiivne energiabilanss (NEB) põhjustab muutusi piimarasva rasvhappelises profiilis ja kuna NEB ulatus mõjutab otseselt lehmade tiinestumist, tervist, karjas püsivust ja üldist heaolu, siis piimarasva rasvhappeline profiil on probleemide indikaatoriks. Loe pikemalt projektist siit.

 

“Värsked” Interbeefi hindamistulemused

21. oktoobril avaldasime EPJ kodulehel lihaveiste lehe “Aretusväärtused” all aretustunnuste “võõrutusmass” ja “poegimiskergus” Interbeefi hindamise tulemused. Juurdepääs nendele tulemustele on Liisu kasutajatel ja vaadata saab kõikide Eestist Interbeefile esitatud hindamisandmetega loomade ja nende eellaste aretusväärtust, nende hulgas esmakordselt ka poegimisandmetega esitatud vasikate poegimiskerguse aretusväärtust. Avaldatud loomade hulgas on ka kõik teiste Interbeefi hindamisse andmed esitanud riikide avaldamisreeglitele vastavate loomade aretusväärtused Eesti skaalal.

Hindamistulemustes avaldatakse kõik aretusväärtuse saanud loomad, see tähendab nii karjasolevad kui ka praagitud loomad. Oma karjale sobivat aretuslooma valides on aga hea teada, kas teile huvipakkuv loom on üldse enam karjas. Seetõttu on uuendusena hindamistulemuste tabelisse lisatud viimases veerus “ * ”, kui jõudluskontrolli andmetel on loom tulemuste vaatamise ajal Eestis jõudluskontrolli tegevas karjas.

 

Seakasvatajate nukker olukord avaldub sigade arvu vähenemises

Sigade arvu vähenemisest Eestis on viimasel aastal ilmunud mitmeid artikleid, kus põhjusena on välja toodud pikalt kestnud ebasoodne majanduslik keskkond sealiha tootmiseks. Sarnaselt on vähenenud ka emiste arv jõudluskontrollis ja langenud septembri lõpuks 24 aasta madalaim näitajani. Isegi 2015. a lõpus oli arv praegusest suurem, kuigi viie farmi sead hukati sigade aafrika katku tõttu. Loe lähemalt siit.

 

Põhjamaade jõudluskontrolliorganisatsioonide kohtumine

Üle mitme aasta sai taas teoks Põhjamaade jõudluskontrolliorganisatsioonide kohtumine. Septembri keskel saadi kokku Soomes Seinäjoki linnas. Osalesid Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Eesti jõudluskontrolliorganisatsioonide esindajad. EPJ klienditeeninduse juhi Aire Pentjärve tähelepanekuid kohtumisest saab lugeda siit.

 

Hobuslaste kiibid

EPJ müüb nüüd ka hobuste märgistamiseks vajalikke kiipe. Kiip on elektrooniline identifitseerimisvahend, mis paigaldatakse süstlaga looma lihasesse. Kiipi võib paigaldada ainult loomaarst ja hobuste kiipe müüakse seega ainult veterinaaridele, kes on kantud riiklikusse registrisse. Kiipe saab osta EPJ peamajast, tellida EPJ veebirakenduse kaudu või telefoni (738 7762) endale sobivasse Omniva postkontorisse või pakiautomaati. Hobuste identifitseerimine, passide väljastamine ja andmete registreerimine on antud Eestis tunnustatud aretusühingutele, täpsem info on siin.

Hobusekasvatajatelt on tulnud soove kiibivalikut laiendada, uurime praegu võimalusi.

Rohkem infot hobuste kiipide kohta saab EPJ kodulehelt siit.