Geneetiline baas ja selle muutmise mõju aretustunnuse väärtusele
Geneetilise hindamise läbiviimisel otsustatakse, milline on loomade kogum ehk hindamise geneetiline baas, mille suhtes soovitakse iga hindamises oleva looma aretusväärtust väljendada. Geneetilise hindamise käigus korrigeeritakse iga hinnatud pulli ja lehma aretusväärtus geneetilise baasi moodustavate loomade vastava aretusväärtuse keskmise võrra. Selle tulemusena baasloomade keskmine aretusväärtus on võrdne nulliga ja iga looma aretusväärtus väljendab tema geneetilist üleolekut või allajäämist baasloomade keskmisest. Suhteline aretusväärtus arvutatakse sama geneetilise baasi alusel, kehtestades baasloomade keskmiseks 100 ja standardhälbeks 12 punkti. Piimaveiste rahvusvahelise geneetilise hindamise riikides ehk nn Interbulli kogukonnas on paljudes riikides varasema pullide baasi asemel kasutusel geneetiline baas, mille moodustavad kolme kuni viie järjestikuse sünniaastakäigu lehmad. Eestis toimus lehmade baasile üleminek 2020. aasta detsembrikuu hindamisel ja kaheks aastaks ehk kuni käesoleva aasta augustikuu hindamiseni moodustasid geneetilise baasi aastatel 2012 kuni 2016 sündinud hindamisandmetega lehmad.
Kahe aasta möödumise tõttu muutsime geneetilist baasi, nihutades baasi moodustavate lehmade sünniaastat kahe võrra suuremaks. Uuel geneetilisel baasil arvutatud hindamistulemused esitasime septembrikuus toimunud Interbulli testhindamisse muutuste analüüsimiseks ja salvestamiseks. Käesoleva aasta detsembrikuu hindamisest alates järgneva kahe aasta jooksul moodustavad kõikide aretustunnuste (hindamisprogrammist tingitult on erandiks tootlik aeg ja lüpsikarja jõudmine) hindamisel geneetilise baasi aastatel 2014 kuni 2018 sündinud hindamisandmetega lehmad.
Geneetilise baasi muutmisega seoses on asjakohane esile tõsta järgmist:
Hea uudis on, et baasloomade hulka lisatud aastatel 2017 ja 2018 sündinud lehmade keskmine geneetiline tase on palju kõrgem baasloomade hulgast väljajäänud kahe aastakäigu lehmade tasemest (tabelid 1, 2, 3).
Tabel 1. EPK lehmade aretusväärtuse keskmine erinevatel sünniaastatel
Lehma sünniaasta |
Arv |
Aretusväärtus / Suhteline aretusväärtus |
||||
Piim |
Rasv |
Valk |
SPAV |
SSAV |
||
2012–2013 |
9409 |
-54 |
-1,6 |
-2,3 |
98 |
100 |
2017–2018 |
5951 |
+89 |
+2,9 |
+4,7 |
104 |
100 |
Tabel 2. EHF lehmade aretusväärtuse keskmine erinevatel sünniaastatel
Lehma sünniaasta |
Arv |
Aretusväärtus / Suhteline aretusväärtus |
||||
Piim |
Rasv |
Valk |
SPAV |
SSAV |
||
2012-2013 |
43274 |
-113 |
-3,3 |
-3,5 |
97 |
99 |
2017-2018 |
46269 |
+311 |
+11,6 |
+11,5 |
109 |
105 |
Tabel 3. Lehmade geneetilise võimekuse muutus 5 aasta jooksul
Tõug |
Aretusväärtus / Suhteline aretusväärtus |
||||
Piim |
Rasv |
Valk |
SPAV |
SSAV |
|
EPK |
+143 |
+4.5 |
+7,0 |
+6 |
0 |
EHF |
+424 |
+14.9 |
+15,0 |
+12 |
+6 |
Halb uudis on, et järgmistes hindamistes on kõikidel hinnatud loomadel iga aretustunnuse väärtus numbriliselt senisest madalam, sest uue baasi tase on senise baasi tasemest kõrgem (tabel 4).
Tabel 4. Uue geneetilise baasi lehmade aretusväärtuse keskmine senise geneetilise baasi alusel
Tõug |
Arv |
Aretusväärtus / Suhteline aretusväärtus |
||||
Piim |
Rasv |
Valk |
SPAV |
SSAV |
||
EPK |
16980 |
+61 |
+1,9 |
+2,9 |
102 |
100 |
EHF |
111927 |
+172 |
+6,1 |
+6,1 |
105 |
102 |
Kinnitust sellele näitavad augustikuu hindamise andmetega läbiviidud kordushindamise tulemused, kus aretusväärtuse arvutamisel kasutati uut baasi (tabel 5).
Tabel 5. Aretustunnuse väärtuse erinevus augustikuu hindamises senist ning uut geneetilist baasi kasutades
Tõug |
Arv |
Aretusväärtus / Suhteline aretusväärtus |
||||||
Piim |
Rasv |
Valk |
SPAV |
SSAV |
SGAV |
SCAV |
||
EPK |
239979 |
-61 |
-1,9 |
-2,9 |
-2,3 |
0 |
-0,1 |
-2,1 |
EHF |
722818 |
-172 |
-6,1 |
-6,1 |
-4,7 |
-2,3 |
-1,9 |
-2,8 |
Oluline on märkida, et geneetilise baasi muutmise tõttu muutub küll iga looma aretustunnuse väärtus, kuid loomade paremusjärjestus jääb endiseks.
Tagasi EPJ Sõnumitesse.