Millist infot annab piima rasvhappeline profiil
EPJ koostöös Eesti Maaülikooliga (EMÜ) viivad läbi projekti „Piima rasvhappelise profiili kasutamine karjade kasumlikumaks majandamiseks“. Projekt viiakse läbi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 16.2 raames.
Piima rasvhappeline profiil peegeldab vatsas toimuvaid protsesse ning kehavarude kasutamist. Näiteks poegimisjärgne negatiivne energiabilanss (NEB) põhjustab muutusi piimarasva rasvhappelises profiilis ja kuna NEB ulatus mõjutab otseselt lehmade tiinestumist, tervist, karjas püsivust ja üldist heaolu, siis piimarasva rasvhappeline profiil on esitatud probleemide indikaatoriks (Gengler, 2019). Piima rasvhappelise profiili regulaarne jälgimine annab loomapidajale võimaluse muutuste korral kiiresti reageerida, saada söötmissoovitusi ning seeläbi vastavalt vajadusele kohandada söödaratsioone. See omakorda aitab vähendada ravikulusid ning suurendada piimaveiste tootlikku iga.
Piima rasvhappelise koostise alusel antakse söötmisalast nõu mitmetes riikides. Selleks et ka Eestis piima rasvhappeline profiil söötmisega siduda, määrab EPJ esialgu projekti kaasatud ettevõtete jõudluskontrolli piimaproovidest ja farmi segupiimadest piima rasvhappelise koostise. Et hinnata, millised tegurid rasvhappelist koostist mõjutavad, vaadeldakse ka söödaratsioone ja söödaanalüüside tulemusi.
Projekti lõppeesmärgiks on hakata ka Eesti piimatootjatele pakkuma informatsiooni piima rasvhappelise profiili kohta, et loomapidajad saaksid muutuste korral vaadata söödaratsioonid üle ja vajadusel neid muuta ning seeläbi parandada loomade tervist ja heaolu.
Tagasi EPJ Sõnumitesse.