Seakasvatajate nukker olukord avaldub sigade arvu vähenemises

Sigade arvu vähenemisest Eestis on viimasel aastal ilmunud mitmeid artikleid, kus põhjusena on välja toodud pikalt kestnud ebasoodne majanduslik keskkond sealiha tootmiseks. Sarnaselt on vähenenud ka emiste arv jõudluskontrollis ja langenud septembri lõpuks 9405ni, mis on 24 aasta madalaim näitaja. Isegi 2015. a lõpus oli  arv praegusest suurem, kuigi viie farmi sead hukati sigade aafrika katku tõttu.

Loomade arv jõudluskontrollis on aastaga vähenenud 2223 sea ehk ühe viiendiku võrra ning langus jätkub. Käesoleva aasta üheksa kuuga on see vähenenud igas kuus keskmiselt 189 sea võrra. Ebastabiilne ja keeruline seis sealihaturul peegeldub ka emikute arvu vähenemises, kusjuures kolmes farmis ei ole 17. oktoobri seisuga ühtegi emikut. See näitab, et karja ei uuendata ning võib viia seakasvatuse lõpetamiseni nii mõneski farmis.

Eriti kurb on sigade arvu vähenemist vaadata parimate emiste taustal, kes on võimelised elu jooksul saama kokku mitusada elusat põrsast ja kelle geenid on pärandatud praegustele põrsaid tootvatele emistele. Rekordi omanikuks võib pidada emist, kelle elu jooksul on sündinud 214 elusat põrsast ja keskmine viljakus neljateistkümne poegimiskorra on kohta 15,3 põrsast. On loomulik, et mõni põrsas sünnib ka surnult ja selles arvestuses kuulub parim tulemus 12 korda poeginud emisele, kellel on sündinud kokku 225 ja pesakonna kohta keskmiselt 18,8 põrsast. Omamoodi rekord kuulub emisele, kes on poeginud 18 korda 9,5 aasta jooksul ja saanud 201 elusat põrsast. Karjasolevatest loomadest on kõige rohkem elusaid põrsaid (166) sündinud emisel, kes on poeginud 12 korda ja keskmiseks pesakonna suuruseks on 13,8 põrsast. Kui selle emise omanik suudab seakasvatust jätkata, saame tulevikus näha, millise tulemuseni jõutakse.

Tagasi EPJ Sõnumitesse.