Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2022. aastal

1. jaanuaril 2023 oli jõudluskontrollis 81 020 lehma, mis moodustab 96,6% Eesti lehmadest. Võrreldes 2022. aasta algusega on lehmade arv suurenenud 331 võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 70 714 (87,3%), eesti punast tõugu lehmi 9322 (11,5%), eesti maatõugu lehmi 697 (0,9%) ning muud tõugu lehmi 287 (0,4%).

Maakondades oli kõige enam lehmi Järvamaal (13 273), Lääne-Virumaal (10 204) ja Pärnumaal (9744). Kõige väiksem oli lehmade arv Hiiumaal (622), Ida-Virumaal (1008) ja Läänemaal (1086).

Piimakarjade arv jätkab vähenemist

1. jaanuaril 2023 oli jõudluskontrollis 371 piimakarja. See on 28 karja vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem on karju Lääne-Virumaal – 51, järgnevad Pärnumaa 45 ja Viljandimaa 40 karjaga. Kõige vähem jõudluskontrollikarju (5) on Hiiumaal. Läänemaal ja Ida-Virumaal on piimajõudluskontrollis 6 karja.

Üle 300 lehma oli 85 karjas. See on ühe võrra vähem kui möödunud aastal. Seevastu 101-300 lehmaga karju oli kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal – 83. 51-100-pealiste karjade arv vähenes 8 ja kuni 50 lehmaga karjade arv 21 võrra. Keskmine karja suurus oli 218 (+16) piimalehma. Suurimad karjad on Järvamaal keskmiselt 415 lehmaga, Jõgevamaal 413 ja Tartumaal 282 lehmaga, väikseimad Võrumaal 72 ning Hiiumaal 124 lehmaga.

Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta on 10 628 kg

Võrreldes eelmise aastaga oli keskmine piimatoodang 144 kg võrra suurem, lehma kohta saadi 10 628 kg piima. Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang oli 10 896 kg (+135 kg võrreldes 2021. aastaga). Eesti punast tõugu lehmad andsid 9235 kg (+118 kg) ja eesti maatõugu lehmad 4489 kg piima (-58 kg). Muud tõugu lehmade toodang oli 5916 kg (+216 kg).

Maakondade arvestuses saavutati suurim piimatoodang Põlvamaal, kus aastalehma kohta saadi 11 317 kg piima. Üle 11 000 kg, täpsemalt 11 282 kg, oli piimatoodang ka Järvamaal. Kolmas tulemus saavutati Lääne-Virumaal, kus lehmade keskmine toodang oli 10 956 kg. Kõige madalam oli Ida-Virumaa ja Hiiumaa lehmade piimatoodang: 7359 kg ja 8381 kg. Võrreldes eelmise aastaga suurenes toodang kõige enam Hiiumaal (+433 kg), järgnesid Jõgevamaa (+325) ja Valgamaa (+268). Ida-Virumaal, Läänemaal, Võrumaal ja Viljandimaal piimatoodang vähenes vastavalt 1450, 298, 176 ja 66 kg võrra.

Suurima piimatoodanguga karjades saadi lehma kohta üle 14 000 kg

Osaühing Kaiu LT (Raplamaa) lehmade keskmine piimatoodang oli taas kõige suurem. Lehma kohta saadi seal 14 198 kg piima (831 aastalehma). Üle 14 000 kg piima sai lehma kohta ka Aktsiaselts Vändra Pärnumaalt (1392 aastalehma, 14 083 kg). 13 000 kg piiri ületasid Osaühing Vändra Vara Pärnumaalt (129 aastalehma, 13 984 kg), OÜ Tinni Tartumaalt (62 aastalehma, 13 718 kg piima), Peri Põllumajanduslik AS Põlvamaalt (819 aastalehma, 13 094 kg) ja Osaühing Paistevälja Järvamaalt (403 aastalehma, 13 055 kg).

Tabel 1. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2022. aastal:

Laktatsioonitoodangute edetabel uuenes

2022. aasta parima laktatsioonitoodangu saavutas Aktsiaselts Vändra (Pärnumaa) eesti holsteini tõugu lehm 19744179, kes lüpsis 3. laktatsioonil 23 252 kg. Järgnesid Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu (Saaremaa) eesti holsteini tõugu lehmad Mille 22 893 kilogrammiga (6. lakt.) ja Angela 22 312 kilogrammiga (4. lakt.). 2022. aasta parimad lehmad on ka läbi aegade edetabeli tipus: 19744179 esimesel, Mille teisel ja Angela neljandal kohal. Ka kolmandal kohal on Mille eelmise, 5. laktatsiooni piimatoodanguga (22 342 kg).

Parim eesti punast tõugu lehm oli Peri Põllumajandusliku AS (Põlvamaa) Santa, kelle 3. laktatsiooni piimatoodang oli 18 094 kg, järgnesid Meisi ja Paavian Kõljala Põllumajanduslikust Osaühingust vastavalt 17 575 (5. lakt.) ja 17 421 kilogrammiga (3. lakt.).

Eesti maatõugu parimad olid Osaühing Variin Agro (Pärnumaa) lehm 18256123 (3. laktatsiooni piimatoodang 9664 kg) ja Osaühing Pihla (Hiiumaa) lehmad Nolde ja Mandariin. Nolde lüpsis 6. laktatsioonil 9186 kg ja Mandariin 2. laktatsioonil 9099 kg piima.

Suurima elueatoodanguga Eesti holsteini tõugu lehmade, kes 2022. aastal karjas olid, edetabeli tipus on Aktsiaselts Metsaküla Piim (Harjumaa) lehm Leenu elueatoodanguga 143 850 kg. Järgneb Kabala Agro Osaühingu (Järvamaa) lehm Ubin, kelle piimatoodang oli 140 543 kg ja Aktsiakelts Võhmuta PM (Lääne-Virumaa) lehm 10088302 piimatoodanguga 138 485 kg. Holsteini tõu läbi aegade edetabelis on need lehmad vastavalt 3. 4. ja 5. kohal.

Eesti punast tõugu lehmade elueatoodangute 2022. aasta edetabelit juhivad AS Tartu Agro (Tartumaa) lehmad. Esimesel kohal on Killi, kes aasta lõpuks on lüpsnud 153 227 kg piima. Lehm 11452348 elueatoodang on 127 544 kg ja lehm 11450146 toodang 123 555 kg. Killi juhib juba mitmendat aastat eesti punase tõu läbi aegade elueatoodangute edetabelit,  lehm 11452348 on praegu neljandal ja lehm 11450146 seitsmendal kohal.

Parim maatõugu lehm oli Osaühing Kurena Farmid (Pärnumaa) Loppu elueatoodanguga 73 149 kg, järgnesid Muuluka Farm OÜ (Harjumaa) lehmad Tiku 70 353 kilogrammiga ja Maira 60 258 kilogrammiga. Eesti maatõu läbi aegade edetabelis on Loppu 6.  ja Tiku 9 kohal.

Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas on läbi aegade väikseim

Udaratervist ja piima kvaliteeti iseloomustav somaatiliste rakkude arv piimas (SRA) oli 2022. aastal madalam kui eelnenud aastatel – keskmine SRA oli 225 000/ml (2021. a 239 000/ml). Kõige suurem oli SRA augustis (253 000/ml), septembris (246 000/ml) ja juulis (238 000/ml). Parim tulemus saavutati mais, kui SRA oli 200 000/ml.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine SRA oli 220 000/ml (2021. aastal 234 000), eesti punast tõugu lehmadel 258 000/ml (2021. a 274 000) ja muud tõugu lehmadel 283 000/ml (2021: 312 000). Suurim SRA oli eesti maatõugu lehmadel – 396 000/ml (2021. a 448 000). Kolme maakonna tulemus jäi alla 200 000: parimad olid Põlvamaa karjad, kus keskmine SRA oli 183 000/ml, järgnesid Lääne-Virumaa (190 000) ning Läänemaa (191 000). Ida-Virumaal ja Võrumaal oli SRA suurem kui 300 000 – keskmine SRA oli neis maakondades 384 000/ml ja 314 000/ml.

Kõrgema toodangutasemega karjades on ka udara tervise tase kõrgem, või siis vastupidi – hea udara tervisega karjades lüpsavad lehmad rohkem. 31 karja, kus piimatoodang oli suurem kui 12 000 kg, keskmine SRA oli 199 000/ml; grupis, kus piimatoodang oli alla 5000 kg (50 karja), oli SRA 462 000/ml.

Heameel on välja tuua 2022. aasta parimad SRAd (tuh./ml) arvestades:

3-10 aastalehma: Sooaluste Veis OÜ Raplamaalt (10 lehma, SRA 95 000), Sulev Sepperi Mangu talu Harjumaalt (8 lehma, SRA 110 000); Herard Anto Saaremaalt (7 lehma, SRA 120 000), Mändaluse talu Pärnumaalt (5 lehma, SRA 158 000), Enno Lohu Viljandimaalt (5 lehma, SRA 162 000), Koplioru OÜ Lääne-Virumaalt (4 lehma, SRA 165 000).

11-100 aastalehma: Marelle Tombandi Soone talu Lääne-Virumaalt (34 lehma, SRA 107 000), Osaühing Vaeküla Suurtalu Lääne-Virumaalt (98 lehma, SRA 115 000), Atto talu Harjumaalt (28 lehma, SRA 130 000), OÜ Metsküla Piimamees Põlvamaalt (21 lehma, SRA 133 000), Osaühing Väluste PL Viljandimaalt (40 lehma, SRA 141 000), OÜ Luige Farmer Raplamaalt (71 lehma, SRA 142 000).

Üle 100 aastalehma: Osaühing Kaiu LT Raplamaalt (831 lehma, SRA 66 000), Osaühing Metstaguse Agro Järvamaalt (717 lehma, SRA 79 000), Jurna talu Saaremaalt (114 lehma, SRA 79 000), OÜ Soone Farm Tartumaalt (148 lehma, SRA 95 000), Osaühing Pandivere PM Lääne-Virumaalt (138 lehma, SRA 116 000), OÜ Muraka Farm Viljandimaalt (166 lehma, SRA 121 000).

Vasikaid sündis rohkem kui eelmisel aastal

Esimese poegimise vanus oli sarnaselt 2021. aastaga keskmiselt 24,8 kuud. Kõige nooremad esmaspoeginud olid Järvamaal (23,9 kuud) ja Valgamaal (24,0 kuud), vanimad Hiiumaal (32,4 kuud). Esmaspoeginutest oli 38,7% nooremad kui kaks aastat ja 1,7% üle 34 kuu vanused.

Ka mitmed teised näitajad ei ole muutunud ­ keskmine poegimisvahemik oli sama pikk kui eelnenud aastal ­ 399 päeva; uuslüpsiperiood oli 120 päeva pikkune ja kinnisperiood on viimastel aastatel olnud 61 päeva pikkune.

2022. aastal registreeriti 85 008 poegimist, mis on 335 võrra enam kui 2021. aastal. Esmaspoegimiste arv suurenes 1077 võrra (28 763 esmaspoegimist). Sündis 83 014 vasikat, mis on 508 võrra rohkem kui eelnenud aastal. 52,2% sündinud vasikatest olid lehmikud ja 47,8% pullikud. Kaksikud lehmvasikad sündisid 725 poegimisel, kaksikud pullvasikad 672 poegimisel ja erisoolised kaksikud 1161 poegimisel. Mitmikuid registreeriti seitsmel korral.

Surnultsünniga lõppes 6,4% ehk 5435 poegimist. Võrreldes eelmise aastaga tulemus ei muutunud. Esmaspoegimistest lõppes surnultsünniga 8,3%, mis on parem kui eelmistel aastatel.

Karjast praagiti 27 711 lehma, mis on 984 võrra enam kui 2021. aastal. Kõige enam läks lehmi karjast välja udarahaiguste ja -vigade (20,8%), sigimisprobleemide (20,5%) ning jäsemehaiguste ja -vigade (17,4%) tõttu. Keskmine vanus karjast väljaminekul oli 5 aastat. Noorimad olid madala toodangu tõttu praagitud lehmad (4 aastat ja 3 kuud).

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus ning EPJ AS veebilehel www.epj.ee.

Tagasi EPJ Sõnumitesse.