Sigade jõudluskontrolli tulemused 2022. aastal
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) andmebaasi andmetel oli 31. detsembril 2022 jõudluskontrollis 25 seakarja ja 9128 põhikarja emist ja kulti. Aastaga on sigade arv vähenenud 1979 ja karjade arv kolme võrra.
EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 13,5 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,1 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised olid OÜs Kureoja Farm, kus pesakonnas sündis keskmiselt 16,1 elusat põrsast, järgnesid võrdse tulemusega OÜ Hinnu Seafarm ja OÜ Linnamäe Peekon, kus saadi keskmiselt 15,1 elusat põrsast pesakonnas. Järgmiste farmide tulemused jäid alla 15 põrsa pesakonnas. Pesakonna keskmisena võõrutati 2022. aastal 11,8 põrsast. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Kureoja Farm (14,1), järgnesid võrdse tulemusega OÜ Hinnu Seafarm ja Saimre Seakasvatuse OÜ, kus võõrutati 13,0 põrsast. Järgmiste farmide tulemused jäid alla 13 võõrutatud põrsa.
Jõudluskontrollialustest karjadest üle poole asuvad Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Ühtegi karja ei ole Põlva, Valga, Hiiu ja Pärnu maakonnas, ülejäänud maakondades on vaid üks või kaks karja. Kõige rohkem sigu asub Lääne-Virumaal (3001), järgnevad Saaremaa (1911) ja Harjumaa (1278).
Karjad on väga erineva suurusega, aga keskmiselt oli karjas 360,5 emist sh emikud ja nooremised. Väiksemate karjade osakaal emiste arvuga kuni 200 moodustas küll 24%, aga nendes asus vaid 7,1% emistest, enamus olid suuremates karjades. Suurimad jõudluskontrolli karjad on OÜ Hinnu Seafarm, OÜ Viru Peekon ja OÜ Vinimex.
Tulenevalt ETSAÜ aretusprogrammi nõuetest peetakse eraldi arvestust puhtatõuliste ja ristandaretussigade kohta. 2022. aasta lõpul oli karjades 66,4% ristandaretussigu, 29,4% puhtatõulisi ja 4,2% teadmata tõuga sigu. Teadmata tõu hulka arvatakse sead, kes ei vasta ETSAÜ aretusprogrammi, tõuraamatu või aretusregistri tingimustele. Puhtatõulistest sigadest oli arvukaim eesti suurt valget tõugu (Y) sigade populatsioon ületades eesti maatõugu (L) sigade arvukust peaaegu kaks korda. Djuroki tõugu sigu oli aasta lõpus 86, kellest 33 asusid ETSAÜ seemendusjaamas. Puhtatõuliste ja ristandaretussigade vahekorda peetakse aretusprogrammile vastavaks, küll aga on mõned farmid, kus tuleks karja tõuline koosseis üle vaadata ja asendada suurem osa puhtatõulistest L või Y emistest esimese põlvkonna ristanditega LY või YL. Just neid soovitab ETSAÜ aretusprogramm kasutada maksimaalselt põrsaste tootmiseks kui kõige viljakamaid emiseid, kuid siiski peetakse karjades ka muid ristandeid nagu nt tagasiristamisega saadud emised (LxYL, YxLY, LxLY, YxYL) või djuroki veresusega ristandid (DxL, DxLY, DxYL). Nimetatud ristanditest kõige arvukam (1444 aastaemist) on tagasiristamisega saadud emiste grupp, aga nende keskmine viljakus jääb esimese põlvkonna ristandemiste omast põrsa või kahe võrra väiksemaks. Täpsemalt on seda võimalik vaadata farmidele saadetud kokkuvõtetes ja aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.
Tabel 1. Emiste ja kultide jagunemine tõu järgi
Tõug |
Arv |
Osakaal % |
eesti suur valge |
1708 |
18,7 |
eesti maatõug |
894 |
9,8 |
ristandid kokku |
6058 |
66,4 |
djurok |
86 |
0,9 |
tõug teadmata |
382 |
4,2 |
Kokku |
9128 |
100 |
2022. a keskmisi jõudlusnäitajaid võib 2021. aastaga võrreldes pidada suhteliselt stabiilseks. Pesakonnas sündis keskmiselt 14,9 põrsast, neist elusalt 13,5. Näitajad suurenesid vastavalt 0,2 ja 0,1 põrsa võrra, kuid edu jäi väiksemaks kui see on olnud viimasel viiel aastal. Korduvalt poeginud emistel sündis pesakonnas keskmiselt 13,7 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,1 võrra, esmapoegijatel oli vastav näitaja 12,5 ja see aastaga ei suurenenud. Pesakonnas võõrutati keskmiselt 11,8 põrsat, 0,1 põrsast rohkem kui 2021. aastal.
Mitmed näitajaid on aastatega saavutanud optimaalse taseme ja eesmärgiks on taset säilitada. Sellisteks näitajateks on esmaseemendamise ja -poegimise vanus. 2022. a seemendati emised esmakordselt 243 päevaselt ja poegisid 366 päeva vanuselt, mis peaks tagama emiste kasutamise pikema aja vältel. Tulemus, et emiselt võõrutati enne praakimist 4,1 pesakonda, kinnitab seda: 2021. aastaga võrreldes saadi emistelt keskmiselt 0,3 pesakonda rohkem. Märkimisväärselt ei muutunud ka imetamisperioodi pikkus ja ümberindluste protsent, samaks jäi imikpõrsaste hukkumise protsent, vabaperioodi pikkus ja aastaemise kohta võõrutatud pesakondade arv.
Tabel 2. Emiste keskmised jõudlusnäitajad
Näitaja |
2022. a |
Pesakonnas sündinud põrsaid |
14,9 |
neist elusalt |
13,5 |
nooremiselt |
12,5 |
vanaemiselt |
13,7 |
Võõrutatud põrsaid pesakonnas |
11,8 |
Imikpõrsa kadu (%) |
11,7 |
Imetamisperiood (päeva) |
27,7 |
Vabaperiood (päeva) |
5,7 |
Ümberindlemisi (%) |
11,2 |
Võõrutatud pesakondi emiste praakimisel |
4,1 |
Võõrutatud pesakondi aastaemisel |
2,3 |
Sündinud põrsaid aastaemisel |
33,7 |
neist elusalt |
30,5 |
võõrutati |
27,1 |
Esmaseemendamise vanus (päeva) |
243 |
Esmapoegimise vanus (päeva) |
366 |
Puhtatõulistest olid suurima viljakusega eesti suurt valget tõugu emised, kelle pesakonnas sündis keskmiselt 13,5 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,3 põrsa võrra. Eesti maatõugu emiste pesakonnas sündis keskmiselt 12,7 elusat põrsast, mis pole suurenenud juba kolmel viimasel aastal. ETSAÜ aretusprogrammid näevad ette emistena kasutada maksimaalselt esimese põlvkonna ristandemiseid LY ja YL kui kõige viljakamaid. Võrreldes nende keskmist viljakust tagasiristamisega saadud emiste omaga, tasub karjatäienduse valikul seda soovitust kindlasti jälgida.
Tulemused aastaemise kohta olid positiivsema trendiga kui pesakonnas sündinud põrsaste arv. Aastaemise kohta sündis kokku 33,7 (+0,7), neist elusalt 30,5 (+0,6) ja võõrutati 27,1 (+0,7) põrsast. Esmakordselt saadi aastaemiselt üle 30 elusalt sündinud põrsa. Kuna viljakus suurenes vaid 0,1 põrsa võrra, on seda mõjutanud emiste parem ja efektiivsem kasutamine.
Kõige rohkem sündis aastaemise kohta elusaid põrsaid OÜs Kirro (36,0), järgnesid OÜ Viru Peekon (35,3) ja OÜ Hinnu Seafarm (34,9). Üle 34 põrsa saadi veel OÜs Linnamäe Peekon ja Saimre Seakasvatuse OÜ, ülejäänud farmides jäi näitaja alla selle. Kõige rohkem põrsaid aastaemise kohta võõrutati OÜs Hinnu Seafarm (31,6), järgnes OÜ Kirro (31,5). Rohkem kui 30 põrsast võõrutati aastaemise kohta veel OÜs Viru Peekon, OÜs Linnamäe Peekon, Saimre Seakasvatuse OÜs ja Ääre Seakasvatuse OÜs. Parimate tulemustega hakkavad silma suured, üle 500 emisega karjad, kus pesakonnas sündis keskmiselt 14,4 elusat põrsast ja võõrutati 12,6, ületades Eesti keskmisi tulemusi vastavalt 0,9 ja 0,8 põrsa võrra. Suurtes karjades on hästi ka emiste karjaspüsimise ja tiinestumisega. Kõige kesisemaks jäid tulemused 101-200 pealistes emisekarjades.
Tabel 3. Keskmised jõudlusnäitajad erineva suurusega karjades
Karja suurus |
ESP/psk |
VP/psk |
Imikpõrsa kao% |
Poegimise % |
Pesakondade arv emise praakimisel |
1-100 |
13,7 |
11,4 |
14,9 |
71,2 |
3,6 |
101-200 |
12,1 |
10,3 |
13,9 |
69,6 |
4,2 |
201-300 |
13,2 |
12,0 |
9,6 |
72,7 |
3,3 |
301-400 |
13,3 |
11,3 |
13,7 |
76,1 |
4,5 |
401-500 |
13,5 |
11,7 |
11,8 |
82,2 |
4,1 |
501… |
14,4 |
12,6 |
10,4 |
81,6 |
4,7 |
Keskmine |
13,5 |
11,8 |
11,6 |
76,6 |
4,1 |
Aasta jooksul testisid Eesti Tõusigade Aretusühistu konsulendid kokku 4101 siga, 630 siga vähem kui 2021. aastal. Need numbrid näitavad, et emisekarjasid ei uuendata ja ollakse äraootaval seisukohal. Aastavahetusel ei olnud kahes karjas ühtegi emikut, ühes karjas oli neid vaid 2 ja see võib tähendada sigade arvu vähenemise jätkumist. Keskmistest testitulemustest tähtsaim on aretuse jaoks ööpäevane juurdekasv, lihase läbimõõt ja pekipaksus on saavutanud vajaliku taseme ja nende muutmine ei ole enam omaette eesmärgiks. Sigade ööpäevane juurdekasv sünnist 100 kg saavutamiseni oli 561,2 g, mis 2021. aastaga võrreldes vähenes 10,5 g, keskmine pekipaksus oli 10,4 mm ja lihassilma läbimõõt 64,2 mm.
Jõudlustulemuste põhjalikum info avaldatakse Eesti jõudluskontrolli aastaraamatus 2022.
Tagasi EPJ Sõnumitesse.