ICARi konverents Toledos

Mai lõpus olid maailma jõudluskontrolliorganisatsioonide esindajad koos Hispaania linnas Toledos, kus toimus 46. ICARi konverents.

Nädal algas töögruppide koosolekutega. EPJ juhataja Kaivo Ilves on ICARi loomade identifitseerimise töögrupi ja audiitorite töögrupi liige ning klienditeeninduse juht Aire Pentjärv audiitorite töögrupi liige. Koosolekutel arutati hetkeolukorda ning tehti tulevikuplaane.

Kolmapäevast reedeni olid kavas ICARi üldkoosolek, plenaarsessioon ning mitmed temaatilised paralleelsessioonid, kus räägiti erinevatel jõudluskontrolli ja loomakasvatusega seotud teemadel.

Üldkoosolekul andis ICARi juhtkond aru möödunud aasta jooksul tehtust ning räägiti tulevikuplaanidest. Plenaaristungil andis korraldajamaa esindaja ülevaate Hispaania loomakasvatusest ning teadlased Peter Amer ja Nick Friggens rääkisid, kuidas suurendada loomade vastupidavust. Ohte on mitmeid – kliimamuutused (ekstreemsemad, karmimad olud), kuumastress, söötmisega seondvad eriolukorrad, uued patogeenid jne. Kliimamuutustega seonduvalt tõid nad välja prognoosid, millest nähtub, et lähema paarikümne aasta jooksul liigub piimatootmine pigem meie piirkonda ning Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal väheneb märgatavalt.

Seekordsel konverentsil oli 13 teemasessiooni. Kuna huvipakkuvat oli palju, oli üsna keeruline valida, mida kuulata, mida seekord mitte.

Sessioonil, mille teema oli ICARi kvaliteedisertifkaat ja aretusühingud, rääkisid erinevate riikide aretusorganisatsioonid, miks nad on sertifikaati taotlenud ja mida selle saamiseks teinud.

Mitmel sessioonil käsitleti piimaanalüsaatorite uusi võimalusi piima koostise alusel loomade tervise, piima kvaliteedi jne hindamiseks. ICARi ja IDF poolt on ellu kutsutud ühisprojekt EXTRA-MIR, mille eesmärk on pakkuda täielikumat ja sügavamat arusaama infrapunaseadmete (MIR) võimalustest piimasektoris. Seadmed võimaldavad palju, kuid vaja on teadmisi, kuidas kogu infot rakendada ja ka tehnilist võimekust siduda seadmetelt tulev info tegelike jõudlusnäitajatega, et õigeid seoseid leida.

Mitmel sessioonil räägiti ka erinevatelt sensoritelt saadava info kasutamisest ja selle sidumisest jõudlusandmetega nii loomade tervise ja heaolu hindamisel või aretuses.

Andmete kogumisega kaasneb alati küsimus, kelle omad andmed on ja kellel on millised õigused andmetele. ICARi raames toimunud ümarlaual arutleti, kes on andmete omanik, kellel on andmetele ligipääs ja kas andmete töötlemisel saadud info puhul omanik muutub. Ümarlaual osalesid nii loomapidajad, farmiseadmeid tootvad ettevõtted kui jõudluskontrolli- ja aretusorganisatsioonide esindajad. Muuhulgas jäi kõlama mõte, et tihti ei aduta seda, et farmis igapäevaselt tekkivatele andmetele on läbi kõikvõimalike farmiprogrammide või sensorite ligipääs erinevatel ettevõtetel ning küsitav on, kas kõik andmekogujad informeerivad farmereid sellest, kuidas andmeid edasi kasutatakse. Loomapidaja ostab kõigepealt programmi ning seejärel ostab farmi enda andmete põhjal tehtud arendusi.

Kuna kliimamuutustega seonduv on aktuaalne, siis käsitleti konverentsil ka teemasid, mis puudutasid nii erinevate näitajate määramist kui aretuslikke võimalusi CO2 jalajälje vähendamiseks.

Igal ICARi konverentsil on sessioon, kus seadmete tootjad või teenusepakkujad räägivad uutest toodetest ja võimalustest loomakasvatuses. Kaheksa ettekannet käsitlesid nii SREd, mastiiditekitajate määramist, genotüpiseerimist, uusi piimaanalüüsivõimalusi ja farmiprogramme.

ICARi konverentsi ettekanded on leitavad: ICARi kodulehel.

Konverentsi viimasel päeval oli osalejatel võimalus külastada Hispaania farme. Meie valitud tuur viis meid piimalaborisse ning piimakarjafarmi.

Järgmine ICARi konverents toimub 19.-24. maini 2024 Sloveenias Bledi linnas.

Fotod: ICAR

Tagasi EPJ Sõnumitesse.