Sigade jõudluskontrolli andmete esimene masinarvutus toimus 40 aastat tagasi

Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi Erikonstrueerimisbüroo (ELVTUI  EKB) andmetöötlusosakond sai 1982. aastal oma kolmanda põlvkonna suurarvuti EC-1035. Selle suurarvuti kasutuselevõtt lihtsustas ja kiirendas veiste andmete töötlust sedavõrd, et sai alustada ka sigade andmete elektroonilise töötlemise katsetamise ja programmeerimise ettevalmistustega. Aasta hiljem, 1983. aastal, arvutatigi nelja farmi kokkuvõtted masinarvutuse teel. Uuenduslikus projektis osalesid Avangardi kolhoos, Laeva Katsesohvoos, Põlva kolhoos ja Saverna kolhoos. ELVTUI  EKB  andmetöötlusosakonna juhataja Hillar Vallner vedas toonast projekti suure pühendumuse ja kindla veendumusega, et arvutid on loomakasvatuse andmete töötlemise tulevik.

Võrdluseks, lehmade jõudlusandmete esmane töötlus elektronarvutitel toimus Eestis 14 aastat varem, 1969. aastal. Innovaatiline sigade geneetika ettevõte Hollandis, praeguse rahvusvahelise  ettevõtte Topigs Norsvin eelkäija, võttis sigade aretusväärtuste arvutamiseks ja ka jõudlusandmete töötluseks suurarvuti kasutusse juba 1977. aastal ehk Eesti esmastest masinarvutuse katsetustest kuus aastat varem. Sigade lihajõudluse aretusväärtuste hindamine toimus Eestis esmakordselt siiski alles 1999. aastal (22 aastat hiljem kui Hollandis).  Sigade jõudluskontrolli arengut tutvustati seakasvatuse konverentsil „100 aastat sigade ühistulist aretust“, esitatud ettekandega saab tutvuda siin.  

Kolmanda põlvkonna suurarvutite töökiirused ja mälumahud olid siiski väga tagasihoidlikud võrreldes neid kasvõi tänapäevase lihtsama nutitelefoniga. Suurarvutil oli esialgu sisemälu vaid 1MB jagu, mida suurendati üsna pea 3MB-ni. Suurarvutid olid väga suured ning väga aeglased, personaalarvuteid 1983. aastal ELVTUI EKB andmetöötlusosakonnas veel ei kasutatud. Andmete salvestmiseks kasutati magnetlinte ja -kettaid, millel sai kasutada vaid andmete järjestikkust töötlust. Kettaruumi nappuse tõttu ei olnud tänapäeval nii tavalise tehnoloogia, nagu andmebaaside kasutamine, võimalik.  Andmesisestuseks kasutati perfolinti ja -kaarte, väljundina vaid paberit.

Arvutuskeskuses tegelesid andmesisestuse ja töötlemise ning programmeerimisega matemaatikud Linda Lember ja Mae Uri. Arvutite tehniline võimekus ning jõudlus suurenes iga aastaga, peagi võeti andmetöötlusosakonna töös kasutusele ka esimene personaalarvuti, mis lihtsustas tunduvalt andmete sisestust ja programmeerimist.

Sigade jõudluskontrolli andmete elektrooniline töötlus tuli, et jääda.

Tagasi EPJ Sõnumitesse.