Sloveenia jõudluskontrolli süsteemi auditeerimas

Novembri lõpus oli mul võimalus ICARi kvaliteedisertifikaadi audiitorina külastada jõudluskontrolliga seotud organisatsioone Sloveenias. ICARi kvaliteedisertifikaati tuleb uuendada iga viie aasta järel. Auditid on kasulikud nii auditeeritavale organisatsioonile kui audiitorile. Sertifikaadi taotlejal on põhjust üle vaadata kõik jõudluskontrolli etapid ja protsessid. Audiitor saab näha, kuidas mujal on jõudluskontroll korraldatud ja kas on ehk midagi, mida oma organisatsioonis rakendada.

Sloveenia on väike riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Riigi pindala on 20 271 km², seega on see üle kahe korra Eestist väiksem. Sloveenia karjad on üsna väikesed, kuna maa on mägine ja haritav maa on jaotatud väikesteks tükkideks. Lisaks asukohast tulenevatele piirangutele teeb Sloveenia farmeritele muret loomakasvatuse tulevik kliimaeesmärkide saavutamise valguses, nn “loomapolitsei” aktiivne tegutsemine ja agressiivne loomakasvatuse vastane taimetoitluse propageerimine.

2022. aasta lõpus oli Sloveenias 154 673 lehma, kellest 93 120 piimalehma (4944 karjas) ja 60 874 lihatõugu ammlehma (14 836 karjas).

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2022. aastal 2872 karja 74 295 lehmaga (78,8% lehmadest), keskmiselt oli jõudluskontrollikarjas 26 lehma. 44% lehmadest on holsteini tõugu, 35% lehmadest on simmentalid ja simmentali ristandid, 9% šviitsi tõugu ning 11% lehmadest on muud tõugu. Jõudluskontrollis on ka 64 cika tõugu lehma. Cika veis on Sloveenia põlistõug, mis on pärit Sloveenia loodeosa alpipiirkondadest.

2022. aastal oli Sloveenia jõudluskontrollikarjade keskmine piimatoodang 8453 kg, piima rasvasisaldus 4,10% ja valgusisaldus 3,41%. Holsteini tõugu lehmad andsid keskmiselt 8656 kg, simmentalid 6139 kg ja simmentali ristandid 6630 kg ning šviitsid 6380 kg piima.

Lihaveiste jõudluskontrolli tehti 49 karjas, kus oli 962 veist. Kõige enam on jõudluskontrollis limusiini ja šarolee tõugu veiseid.

Jõudluskontrolliga on Sloveenias seotud mitmeid organisatsioone, kellel kõigil on oma ülesanne. Jõudluskontrolli tegevusi koordineerib Ljubljana Ülikooli biotehnikateaduskonna loomateaduse osakond, mis on ka ICARi liige. Loomateaduse osakond vastutab piima- ja lihajõudluse meetodite väljatöötamise ja juurutamise, jõudlusandmete tõlgendamise, piima- ja lihaveiste jõudluskontrolli propageerimise ning piima- ja lihaveiste geneetilise hindamise eest. Osakonna üks osa on ka riiklik piimaanalüüside referentslabor.

Riiklikku veiste identifitseerimisskeemi juhib Sloveenia põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium. Samas on ka veiste, lammaste ja kitsede ning sigade ametlik register.

Põllumajandus- ja metsanduskoja (edaspidi põllumajanduskoda) seitse piirkondlikku kontorit vastutavad praktilise töö eest jõudluskontrolli valdkonnas. Kuna Sloveenias tehakse jõudluskontrolli peamiselt A-meetodil, on selle organisatsiooni palgal ka kõik loomapidajatele teenust osutavad tehnikud. Tehnikud tegelevad kontroll-lüpside läbiviimise ja sündmuste registreerimisega, vajadusel märgistavad ja registreerivad sündinud vasikad. Põllumajanduskoja töötajad hindavad ka piimaveiste välimikku. Põllumajanduskoja koosseisus on ka neli piimalaborit, kus piimaproovid analüüsitakse. Üks labor kuulub Riikliku Veterinaarinstituudi koosseisu. Et piimalaborid asuvad regioonides, viib tehnik tihtipeale ise proovid laborisse. Vajadusel saadetakse proovid postiga. Laborid on väikesed ja piimaproove analüüsitakse igas laboris üsna vähe. See teeb keerukaks ka investeeringute tegemise. Jõudluskontrolli andmetöötlust teeb ja tõuraamatu andmeid hoiab Sloveenia Põllumajandusinstituudi andmetöötluskeskus.

Auditi programm oli tihe - kolme päeva jooksul toimusid kohtumised kõigi jõudluskontrolliga seotud asutuste ja organisatsioonide esindajatega. Külastasin piimaanalüüside referentslaborit ja ühte piirkondlikku jõudluskontrollilaborit, seemendusjaama ja kolme farmi.

Farmikülastuste käigus oli võimalik näha kontroll-lüpsi läbiviimist erinevates karjades. Esimeses karjas lüpsti lehmi Fullwoodi robotiga. 73 lehma keskmine piimatoodang oli 10 559 kg, piima rasvasisaldus 3,90% ja valgusisaldus 3,24%. Peamiselt kasvatati karjas holsteini tõugu veiseid.

Teises külastatud farmis oli 33 lehma, kelle keskmine toodang oli 8419 kg, rasvasisaldus 3,79%, valgusisaldus 3,25%. Lehmi lüpsti väikesel kolmekohalisel platsil, kus nii loomade liikumine kui kontroll-lüpsi läbiviimine oli kenasti korraldatud.

Kolmas kari oli väike lõaspidamisega farm, kus 20 lehma keskmine toodang on 8310 kg, piima rasvasisaldus 3,95 kg ja valgusisaldus 3,57%. Selles karjas peetakse simmentali tõugu piimaveiseid.

Kõik piimaproovipudelid märgistatakse laudas kleepsuga, millel on loomapidaja nimi, looma number ja nimi ning ribakood. Robotlaudas salvestatakse lüpside tulemused farmiarvutisse ja saadetakse kesksesse andmebaasi, teistes farmides kirjutatakse piimameetritega mõõdetud piimakogus laudalehele. Pärast kontroll-lüpsi registreerib tehnik kõik farmis toimunud sündmused, kui loomapidaja seda ise teinud ei ole. Laudalehed saadetakse koos proovidega laborisse, kus piimatoodangud sisestatakse ja edastatakse andmebaasi. Kontroll-lüpsi lehed ka skanneeritakse ja hoitakse andmebaasis karja andmete juures.

 Kõigi karjakülastuste käigus vaatlesin, kuidas tehnikud kontroll-lüpsi läbi viivad ja milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Kuna tegu oli professionaalsete ja kogenud inimestega, oli kontroll-lüpsi läbiviimine sujuv ja korrektne.

Kohtumiste ja külastuste käigus oli võimalik Sloveenia kolleegidega kogemusi vahetada. Tihti küsiti, kuidas mingi asi Eestis korraldatud on. Sloveenia on ka järgmise ICARi konverentsi korraldajariik – konverents toimub 19.-24. maini 2024 Bledi linnas. Seega oli hea võimalus kuulda, kuidas ettevalmistus kulgeb.

Auditi põhjal saab öelda, et jõudluskontrolli läbiviimine Sloveenias toimub igati kooskõlas üldiste põhimõtetega ning rahvusvaheliste reeglitega. Lõplikult kinnitab otsuse, kas kvaliteedisertifikaat välja anda, ICARi juhatus.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.