Uute tehnoloogiate tulevik jõudluskontrollis

Rahvusvaheline Jõudluskontrolli organisatsioonide katusorganisatsioon (ICAR) korraldas Amsterdamis oktoobris 2-päevase töökoosoleku, kuhu olid kutsutud lisaks jõudluskontrolli organisatsioonidele ka lüpsiseadmeid tootvate ettevõtete esindajad ning ICARi lüpsiseadmete testimise keskused. Lüpsifirmadest olid esindatud kõik tuntumad lüpsiroboti tootjad (BouMatic, DeLaval, Fullwood, GEA ja Lely) ning jõudluskontrolliorganisatsioonidest olid kohal 13 riigi esindajad Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Ürituse juhatas sisse ülevaatlik ettekanne Iirimaalt sealse Põllumajanduse ja Maaelu teadus- ja nõuandekeskuse poolt (Teagasc "The Agriculture and Food Development Authority" – riiklik asutus, mis pakub teadus-, nõustamis- ja koolitusteenuseid põllumajandusele ja toidutööstusele ning maakogukondadele). Ettekandes räägiti andmete ja info olulisusest piimatootmise ahelas.

Üldisele sissejuhatusele järgnesid erinevate jõudluskontrolli organisatsioonide ülevaated tänasest olukorrast, mis puudutasid andmehõivet, tulenevalt erinevate tehnoloogiate kasutamisest farmides. Lisaks jõudluskontrolli organisatsioonidele tegid lühiülevaate tänastest väljakutsetest kõik lüpsiseadmeid tootvad ettevõtted. Töökoosoleku kõige olulisemaks osaks võib pidada erinevate gruppide arutelusid kolmel erineval teemal:

• kas täna kasutusel olev tehnoloogia pakub lisaks andmeid, mille abil oleks võimalik anda olemasolevale informatsioonile lisandväärtust;
• kas ICAR võiks ja peaks võtma suurema rolli kehtestamaks ühtseid standardeid;
• kas olemasolevad standardid rahuldavad seadmete tootjaid ja jõudluskontrolli organisatsioone.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega seoses on analoogseid arutelusid toimunud ka varasemalt, kuid kindlasti mitte nii mõjuka esindatusega, mistõttu ei olnudki antud kohtumise eesmärk jõuda lõpliku tulemuseni. Pigem oli eesmärgiks alustada aruteludega ning panna paika suund, kuhu poole liikuda. Oluline on, et nii tehnoloogia tootjad kui jõudluskontrolli organisatsioonid kinnitasid, et antud teemal on paremat koostööd vaja teha, aga ühiselt ka leiti, et on erinevaid teemasid, mis peavad lahenduse leidma:

• kui räägitakse andmetest, siis tänapäeval on oluline alati fikseerida ka juriidiline pool ehk kes on andmete omanik ja kas andmete jagamine on juriidiliselt aktsepteeritav;
• kuidas kaetakse kaasnevad lisakulud;
• andmete standardiseerimine, kus näitena tuuakse tihti välja lüpsikiirus kui andmeväli, mida erinevad tootjad defineerivad erinevalt. Paraku on erinevate riikide jõudluskontrolli organisatsioonidel erinevad huvid ja vajadused andmeväljade ja andmevahetuse formaatide osas;
• jõudluskontrolli organisatsioonid räägivad peamiselt andmehõive standardiseerimisest, kuid samas toodi välja ka asjaolu, et näiteks jõudluskontrolli piimaproovipudelid on väga erinevad (maht, läbimõõt, kõrgus, korgid);
• traditsiooniline jõudluskontroll ja ICARi standardid on keskendunud peamiselt piimakogusele, piimarasvale ning piimavalgule, aga viimastel aastatel on tehnoloogia arenenud nii kiirelt, et lisandunud näitajate osas ei ole olukord sama hästi kirjeldatud;
• väga tihti vaadatakse andmehõive kvaliteeti osade kaupa, mitte tervikuna ehk oluline on näiteks, et proov on õigesti võetud ja et loomad oleks märgistatud. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et vaadata tuleks tervikut ehk kuidas on tagatud, et õigesti võetud proov pärineb ka konkreetselt loomalt ja et selles proovis ei oleks eelmise looma jääkpiima.

Kokkuvõtlikult jõuti järeldusele, et jõudluskontrolli organisatsioonid peavad veel suuremat rõhku pöörama piimaproovide võtmise eesmärgile – piimaproov on tänapäeval muutunud detailseks ja oluliseks informatsiooni allikaks, mis ei seisne ainult komponentide määramises, vaid selle alusel hinnatakse looma seisundit ning tervist. Piimaproovidega seonduvalt peetakse oluliseks ka asjaolu, et proovivõtmine toimuks sarnaselt sõltumata tehnoloogia tootjast. Koos tehnoloogia arenguga muutuvad aina olulisemaks andmehõivega seotud küsimused, mistõttu peetakse tähtsaks ka kokkulepitud andmevahetuse standardite propageerimist ning kasutuselevõtmist ning ühtsete põhimõtete kasutamist andmete omanduse ning andmete jagamise küsimustes.

ICARi edasised sammud on jätkuvalt seotud ühtsete põhimõtete standardiseerimisega ning kindlasti pööratakse suuremat rõhku farmides kasutatavate erinevate sensorite ja tehnoloogiate standardiseerimisele, aga ka seadmete heakskiitmise protsesside suuremale läbipaistvusele (nii rahaline, kui ajaline kulu) ning andmete valideerimise protsessile. Kõige olulisem muudatus, mis lähiaastatel peaks kasutusele tulema, on süsteem, kus tehnoloogiatele töötatakse välja unikaalne kodeerimise süsteem, mis aitaks tulevikus vajadusel jälgida andmete päritolu.

Järgnevatest sammudest antakse tõenäoliselt ülevaade 2024. aasta mais toimuval ICARi konverentsil (https://icar2024.si/), mis seekord toimub Sloveenia väikelinnas nimega Bled, kus toimus ICARi konverents ka 2000. aastal.

Kaivo Ilves, EPJ juhataja

Tagasi EPJ Sõnumitesse.