ICARi kongress toimus 2025. aastal Indias

ICARi (International Committee for Animal Recording) 2025. aasta kongress toimus sel korral 29. märtsist kuni 4. aprillini Indias, Anandis. Kongress toimus koos IDF/ISO (International Dairy Federation/International Standard Organisation) analüütilise nädalaga. Kongressi teema oli „Innovaatiliste liideste kaudu loomakasvatusspetsialistide kogukondade võimestamine“. Kongressil esitleti mitmeid olulisi ettekandeid, mis keskendusid piimatööstuse innovatsioonile, standardiseerimisele ja loomakasvatusandmete kasutamisele. Kongressi raames toimus ka ICAR/IDF/ISO sümpoosion, kus käsitleti analüütiliste standardite rolli ohutuma ja parema piimatootmisahela toetamisel. Lisaks toimusid arutelud piirkondlike ja rahvusvaheliste standardite ühtlustamise võimaluste üle.   

Kuna üritus toimus Indias, mis on maailma suurim piimatootja, ja kongressi korraldajaks oli The National Dairy Development Board (India Piimanduse Arendamise Nõukogu), siis loomulikult anti meile põhjalik ülevaade India piimandusest. Indias on 193 miljonit veist ja umbes 110 miljonit pühvlit. Aastatel 1951–52 toodeti vaid 17 miljonit tonni piima, 2023–24. aastaks oli India piimatoodang kasvanud ca 240 miljoni tonnini. Piimatootmise kasv Indias on kolm korda kiirem kui maailma keskmine kasvutempo. Piimandusel on India kontekstis kaks peamist rolli: elatise pakkumine – töökohtade loomine enam kui 80 miljonile maaeluleibkonnale ning toiduga varustatuse tagamine kogu elanikkonnale (ca 1,4 miljardi inimese jaoks). Piima tootmine pakub suhteliselt stabiilset aastaringset sissetulekut, tagades pideva rahavoo ja on oluline maapiirkondades eriti naiste tööhõive allikana.  

Ühistute olemasolu annab väiketalunikele ja väikepõllumeestele ühise läbirääkimisjõu, pakkudes neile turule ligipääsu, mida neil muidu oma toodangu müümiseks ei oleks. Ühistud aitavad tasandada hinnakõikumisi madal- ja kõrghooaja vahel ning määravad oma tegevuspiirkonnas piima hinna – kõik turuosalised peavad järgima samu hinnastandardeid. Ühistud tagastavad umbes 75% tarbija makstud hinnast piimatootjatele – see on kõrgeim näitaja maailmas.  

India on ka maailma suurim piima ja piimatoodete tarbija. Piim ja piimatooted on elanike põhitoit. Piima kättesaadavus inimese kohta päevas on 471 grammi – rohkem kui maailma keskmine, mis on umbes 315 grammi päevas.    

Gujarati osariik, kus Anand asub, on üks India juhtivaid piimatootmispiirkondi, millel on tugev kooperatiivne struktuur ja märkimisväärne majanduslik mõju. Kohalike sõnul on Anand India piimanduse pealinn ja kuna India on maailma suurim piimatootja, siis peavad nad Anandi uhkusega ka maailma piimanduse pealinnaks. Anandi olulisusest annab aimu ka fakt, et seal asuvad India kaks olulist asutust: 

  • The National Dairy Development Board (NDDB) peakontor, mis ei ole lihtsalt kontor, vaid on oma olemuselt India piimanduse keskus, mis suutis oma ruumides võõrustada ka kolme rahvusvahelise organisatsiooni (ICAR, IDF, ISO) ühist rahvusvahelist konverentsi. NDDB tegevus ei hõlma ainult piimanduse arendamist, seal tegeldakse laiemalt maaelu arendamisega ning piimatootjate koolitamisega. Nii oli kongressi delegaatidel võimalik külastada näiteks Mujkuva külas NDDB toel loodud kolme ühistut: 
  • Biogaasi tootmise ühistu (liikmeteks ainult naised), mis tegeles biogaasi tootmisega, mida kasutasid naised kohapeal ühisköögis oma peredele toidu valmistamiseks. Biogaasi tootmise jäägid müüdi aga maha väetise tootmiseks, mis võimaldas pakkuda naistele lisasissetulekut. Siinkohal on oluline mainida, et biogaasi kasutamine ühisköögis on India tingimustes ka väga oluline turvalisuse komponent, sest see vähendab oluliselt tulekahju riski maapiirkondade perekondade kodudes, kus tavatingimustes kasutatakse lahtist tuld toidu valmistamisel. 
  • Päikesepaneelide ühistu, mis tegeleb elektritootmisega, mida saavad ühistu liikmed kasutada vee pumpamiseks oma põldude kastmiseks. Kuna elektrit toodetakse rohkem, kui ühistu liikmed vajavad, siis põldude kastmise teenust pakutakse ka ümberkaudsetele talunikele nende põldude kastmiseks. Üle jääv elekter müüakse maha kohalikule elektriga tegelevale ettevõttele ehk tegelikult pakub antud ühistu lisasissetulekut ühistu liikmetele ning võimaldab ka naabertaludel oma põldude saagikust parandada.  
  • Piimakogumise ühistu, mis on vajalik kõikidele piirkondade piimatootjatele. Kuna India farmid on väga väikesed  (92% farmidest on alla 4 lehmaga farmid) ja piim tuuakse kogumisühistusse kas jalgsi või mootorrattaga, siis piima kogumine toimub farmide lähedusse loodud ühistutes. Piima varumine toimubki selliselt, et farmer toob oma piima kogumispunkti, kus piim valatakse väiksemasse nõusse, kus piima kogus mõõdetakse automaatselt, kontrollitakse piimakvaliteet ja kui piima kvaliteet on vastav kvaliteedinõuetele, siis lastakse piim edasi suuremasse piimatanki ning piimaraha kantakse koheselt farmeri pangakontole. Vaata videoklippi piima analüüsimisest kohalikus ühistus! Lisaks piima varumisele tegeleb kohalik ühistu ka oma piirkonna piimatootjate koolitamisega ning korraldab ka loomaarsti teenuse pakkumist ning lehmade seemendust, mille kulud on kaetud ühistu poolt. 
  • AMUL (Anand Milk Union Limited), India suurim piimatoodete kaubamärk. Dr. Verghese Kurien, keda peetakse India piimarevolutsiooni isaks, alustas oma tööd Anandis, luues kooperatiivse mudeli, mis muutis India maailma suurimaks piimatootjaks. AMUL asutati 1946. aastal ja on nüüd osa Gujarat Cooperative Milk Marketing Federation'ist (GCMMF). GCMMF ühendab üle 3,6 miljoni piimatootja ja töötleb miljoneid liitreid piima päevas. Anandis asub ka AMUL-i teadus- ja arenduskeskus, mis keskendub kvaliteedi, tehnoloogia ja tootearenduse täiustamisele. AMUL-i arengust annab aimu ka fakt, et tänaseks on neil lisaks piimatööstusele ka oma šokolaaditehas ja lisaks Indiale on neil oma tööstus USAs, et pakkuda piimatooteid USAs elavatele indialastele. Anandi mudelit on kopeeritud paljudes teistes India osariikides ja arengumaades.  

  

Järgmine ICARi kongress toimub 2026. aasta maikuus Itaalias, Veronas.   

 

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht; Kaivo Ilves, EPJ juhataja

 

Tagasi EPJ Sõnumitesse.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791, KMKR EE101758413
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)