Piimarasva rasvhappeline profiil − abivahend lüpsilehmade söötmise optimeerimisel

2021. aastal alustatud projekti „Eesti piimaveiste kasumlikkuse suurendamine uute aretusväärtuste väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega ning farmide e-aretusplaanide väljaarendamine“ ühe alateema „Piimarasva rasvhappelise profiili info kogumine ja eelduste loomine informatsiooni kasutamise rakenduste väljatöötamiseks“ eesmärgiks oli luua EPJs võimekus farmi tankipiima piimaproovidest piima rasvhappelise koostise info kogumiseks ja tulemuste kasutamiseks piimalehmade söötmisalaseks nõustamiseks Eesti farmides. Seda alamprojekti viisime läbi koostöös Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlastega. Peamised projektipartnerid ülikooli poolt olid Merike Henno, Meelis Ots ja Merko Vaga.

Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu sellele, et igakuistest jõudluskontrolli piimaproovidest määratavate näitajate alusel loomapidajale rohkem infot anda. Nii oleme ka EPJs jälginud seda, milliseid täiendavaid võimalusi meie laboris kasutatavate analüsaatorite tootja pakub või milliseid analüüse on võimalik meil juurutada ja millised võiksid loomapidajatele kasulikuks osutuda. Oleme viimase 15 aasta jooksul täiendanud traditsioonilist jõudluskontrolli teenust mitmete uute teenustega, nagu Mastiit 16, Tiinuse test piimast, BHB ja SRE määramine ning viimase muudatusena hakkasime lisaks piimaproovile ka verest (seerumist) määrama piimalehmade tiinust.

Piima rasvhappelisest profiilist saadav teave aitab parandada veiste tervist ning vähenenud ravikulude ja pikema tootliku aja põhjal suurendada piimaveiste kasumlikkust. Piimarasva rasvhapete erinev päritolu (de novo süntees udaras, verest võetavad söödast ning rasvkoest pärinevad rasvhapped) peegeldab vatsas toimuvaid protsesse ja kehavarude kasutamist. Näiteks põhjustab poegimisjärgne negatiivne energiabilanss (NEB) muutusi piimarasva rasvhappelises profiilis ja kuna NEB ulatus mõjutab otseselt tiinestumist, tervist, karjas püsivust ja lehmade üldist heaolu, on laktatsiooni alguse piimarasva rasvhappeline profiil esitatud probleemide perspektiivseks indikaatoriks. Rasvhappelist profiili saab kasutada ka söödaratsioonide kohandamisel ja koos teiste piimast määratavate näitajatega söötmisnõustamises. Neid tegevusi on juba alustatud Ameerikas, Kanadas ning Taanis.

Alustasime tankipiimade rasvhappelise profiili andmete salvestamist EPJ andmebaasi 2022. aasta lõpus. Kaasasime projekti mitmeid farme, kes said meiereiproovide analüüside põhjal tehtud graafikuid näha Vissukeses: Täiendavad – Söötmine – Rasvhapped. Vaate juures on ka lühike ülevaade, mida graafikute puhul jälgida. Graafikuid jälgis ka Merike Henno EMÜst, kes suuremate muudatuste korral suhtles loomapidajatega, et teada saada, millised muudatused söödaratsioonis olid toimunud.

Praegu saavad rasvhapete graafikuid Vissukeses näha kõik ettevõtted, kus meiereiproovide ribakoodid on ettevõttega seotud (kui seda veel tehtud ei ole, saab peakasutaja seadistuse teha Vissukeses: Seaded – Meierei proovid. Juhend: EPJ - Meiereiproovide analüüsitulemuste vaatamise õiguste seadistamine Vissukeses).

Mida võiks graafikutelt vaadata?

Kõigi kolme rasvhapete grupi kohta on praegu näha kaks graafikut, kus rasvhapete grupi sisaldus on esitatud erinevates ühikutes – g/100 ml piimas ja g/100 g rasvhapetes.

Kõik graafikud:

• Enda andmete võrdlus kõigi analüüsitud meiereiproovide keskmisega.
• Enda andmete stabiilsus läbi vaatlusperioodi.
• Enda andmete võrdlus viimase 12 kuu mediaankeskmisega
• Kas suured muutused on seotud muutustega söötmiskorralduses/söötades.

Piima rasvhappelise koostise jälgimise põhjal saab teha muudatusi söödaratsioonis ja söötmiskorralduses, et seeläbi parandada loomade tervist. Lisaks võimaldab meiereiproovide rasvhappelise profiili jälgimine ja analüüs farmeril reguleerida piima rasvasisaldust ja toodangu taset.

DENOVO RH

(sünteesitakse udaras vatsa lenduvatest rasvhapetest – peegeldavad vatsa tervist)

Eriliigilised (mixed) RH

Valmis (preformed) RH

pärinevad söödast ja kehavarudest – peegeldavad söömust ja kehavarude mobilisatsiooni)

Praegu määratakse piima rasvhappeline profiil kõigis meiereiproovides. Projekti kaasatud ettevõtete puhul määrati rasvhappeline profiil ka iga lehma jõudluskontrolli piimaproovis. Neid analüüsitulemusi ning lehmade tervise- ja sigimisandmeid koos vaadeldes saab kinnitada, et jõudluskontrolli piimaproovidest määratavad rasvhapped on grupi tasemel potentsiaalsed biomarkerid prognoosimaks lehmade toimetulekut.

EPJ ja EMÜ teadlaste koostöö jätkub, et saaksime tulevikus loomapidajale pakkuda veel rohkem karja majandamiseks vajalikku infot.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht; Merike Henno, Eesti Maaülikool

Tagasi EPJ Sõnumitesse.