Vissukeses uued indeksid

Alates käesoleva aasta maikuu lõpust on klientidele Vissukeses saadaval uus „tööriist“ - Kestlikkus. Välja on töötatud kaks uut indeksit, kestlikkuse indeks ja majandamise indeks, mis on loodud sooviga kirjeldada karja aretus-, tervise- ja majandamisnäitajate taset Eesti kõikide karjade seas. Tulemused on esitatud graafikuna, kus on võrdluses vabariigi keskmine tase ja 10% paremate karjade piir. Karjadele, kus on aasta jooksul olnud alla 10 lehma, kestlikkuse indeksit ei arvutata.

Karja majandamise indeks

Karja majandamise indeks kirjeldab, kuivõrd suudavad karja lehmad keskmiselt realiseerida oma geneetilist potentsiaali piimatootmises. Mida suurem on indeksi väärtus, seda parem. Majandamise indeks annab kiire ülevaate, kuidas igapäevane majandamine toetab karja geneetilisi eeldusi.

Majandamise indeksi vabariigi keskmine väärtus graafikul on võrdne nulliga ja näitab vabariigi kõikide karjasolevate lehmade keskmist majandamise taset. Karja majandamise indeksi positiivne väärtus tähendab, et selles karjas suudetakse lehmade piimatootmise geneetilist potentsiaali keskmisest paremini realiseerida. Majandamise indeksi negatiivne väärtus tähendab, et söötmise-pidamise tingimused karjas lehmade piimatootmise geneetilise võimekuse realiseerimiseks jäävad vabariigi keskmisele alla. Oluline on märkida, et nii majandamise indeksi  kui ka kestlikkuse indeksi  loomisel  on iga piimatoodang rasva- ja valgusisalduse suhtes  ehk energia suhtes korrigeeritud EKM-piim. Sarnaselt on korrigeeritud ka indeksites kasutatud piimatoodangu aretusväärtus.

Karja kestlikkuse indeks

Karja kestlikkuse indeks näitab karja positsiooni võrreldes teiste eesti karjadega, arvestades aretusotsuste, haldamise ja majandamise pikaajalist mõju. Mida väiksem on indeksi väärtus, seda parem.

Kestlikkuse indeks sisaldab endas 10 erinevat näitajat (graafikul on need tunnused märgitud helelilla värviga). Indeksi arvutamisel järjestatakse karjad iga näitaja/tunnuse väärtuse alusel skaalal 1-100 (suhteline paiknemine kõikide karjade seas: 1 - parim, 100 - halvim) ja seejärel summeeritakse kõigi kümne tunnuse paiknemise kohapunktid.

Kestlikkuse indeksisse kaasatud tunnused on:

1. lehmade osakaal karjas, kellel aasta jooksul oli esimesel testil BHB > 0,15 (%);
2. lehmade osakaal karjas, kes aasta jooksul prakeeriti olude sunnil (mitte elusmüük/ madal toodang; %);
3. aasta jooksul poeginud lehmade eelneva poegimisvahemiku keskmine pikkus (päevades);
4. lehmade osakaal karjas, kellel keskmine somaatiliste rakkude arv aasta jooksul oli üle 150 000  (%);
5. lehmade osakaal karjas, kelle poegimisel märgiti surnultsünd või abort (%);
6. lehmade osakaal karjas, kellel aasta jooksul algas vähemalt 3. laktatsioon (%);
7. prakeeritud lehmade keskmine tootliku aja pikkus (päevades);
8. keskmine suhteline piimatoodangu aretusväärtus järelkasvul (lehmikute ja tulevaste vasikate keskmiste põlvnemisindeksite kaalutud keskmine, kus tulevaste vasikate kaaluks on pool seemenduste arvust);
9. prakeeritud lehmade keskmine eluaja piimatoodang (kg);
10. majandamise indeks.

Tunnuste arvutamisel on aluseks arvutamise päeva suhtes aasta jooksul karjasolnud loomad ja toimunud sündmused. Erinevalt teistest tunnustest on praagitud lehmade keskmine eluajatoodang ja keskmine tootliku aja pikkus arvutatud eelneva kolme aasta kaalutud keskmisena, et vähendada näitajate suurt kõikumist (eriti väiksemates karjades).

Lisaks eelmainitud kümnele tunnusele on klientidele nähtavad veel 5 tunnust, mis kestlikkuse indeksisse kaasatud pole (graafikul on need tunnused märgitud halli värviga).

Nendeks tunnusteks on:

1. keskmine suhteline piimatoodangu aretusväärtus tulevastel vasikatel;
2. keskmine suhteline piimatoodangu aretusväärtus lehmikutel;
3. karjas olevate lehmade keskmine eluea piimatoodang (kg);
4. aasta jooksul esmakordselt poeginud lehmade keskmine esmapoegimise vanus (kuudes);
5. aasta jooksul poeginud lehmade eelneva uuslüpsiperioodi keskmine pikkus (päevades).

Kestlikkuse väljendamiseks on kliendile kättesaadav graafik, kus kõik tunnused oma paiknemisega nähtaval on. Lisaks horisontaalsel teljel olevale paiknemisele näeb ka iga tunnuse täpset väärtust, mille alusel suhteline paiknevus on selgunud. Samuti saab graafiku abil lisaks karja andmetele võrdluse ka vabariigi keskmise tasemega, mis on märgitud musta joonega, ja 10% paremate karjade piiriga, mis joonisel on märgitud rohelise joonega.

Kestlikkuse indeks muutub kolm korda aastas, mil kõik tunnused uuesti välja arvutatakse ja paiknevusse pannakse. Graafikul on paremas ääres märgitud ka eelneva hindamise väärtused antud karja kohta.

Joonis 1. Kestlikkuse indeksi esitus graafikul (näide).

Karoliine Inselberg, EPJ andmeanalüütik; Mart Uba, EPJ geneetilise hindamise juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.