IDEXXi seminar Poolas: uued lahendused piimakarja viljakuse ja tervise diagnostikas
Septembri alguses oli mitmetel jõudluskontrolli organisatsioonide ja piimalaborite esindajatel suurepärane võimalus koguneda Poolas, kus toimus IDEXXi korraldatud seminar „Uued lahendused piimakarja viljakuse ja tervise diagnostikas“. Seminari fookuses olid viimaste aastate arengud piimaveiste tiinuse määramise ja mastiiditekitajate määramise laboriuuringutes ning nende praktiline rakendamine farmides.
PFHBiPM ülevaade
Kuna üritus toimus Poolas, esines võõrustajana Poola aretusorganisatsioon PFHBiPM (Polish Federation of Cattle Breeders and Dairy Farmers), kes andis ülevaate oma tegevusest ja tulemustest. Huvitav on võrrelda Poola numbreid Eesti numbritega: Poola on Eestist pindalalt umbes seitse korda suurem ja rahvaarvult 27 korda suurem. Jõudluskontrollis on Poolas umbes 800 000 piimalehma – kümme korda rohkem kui Eestis; ning 15 000 karja, mis on 44 korda rohkem kui meil. Poolas töötab neli piimalaborit ning ka seal arendatakse karjahaldustarkvara oma organisatsiooni sees.
Tiinuse testimise kogemus Saksamaalt
Tiinuse testi teenuse kasutamist tutvustas dr Eller, kes on alates 1991. aastast tegutsenud Baierimaal loomaarstina ja juhib 12 suurloomaarstiga praksist. Nende peamised tegevusvaldkonnad on söötmine, lehmade heaolu ja taastootmine. Tiinuse test piimast ja verest võeti kasutusele juba 2012. aastal ning tänaseks kontrollitakse selle meetodiga oma klientide karjades üle 95% tiinustest.
Dr Eller tõi välja kolm peamist põhjust, miks nad otsustasid selle sammu astuda:
1. Nad mõistsid, et töötavad „valel pool lehma“.
2. Sooviti muuta farmeri ja loomaarsti töö efektiivsemaks.
3. Taheti vähendada suurloomaarstide füüsilist töökoormust, eriti naisloomaarstide puhul.
Praktikas tähendas see, et nad seadsid eesmärgid taastootmisnäitajate parandamiseks, keskendudes rohkem lehmade heaolule, tervisele ja söötmisele. Samuti analüüsiti loomaarstide tööaega ja -tulusust, sest lihtsamate teenuste konkurents oli kasvanud ning hinnatase langenud.
Arvestades, et üle 90% uutest loomaarstidest on naised, kelle töö peaks tuginema teadmistele, mitte füüsilisele pingutusele, jõuti järeldusele, et tiinuse test piimast/verest on ideaalne lahendus. See on:
- lihtsasti kasutatav ka farmeri poolt,
- ajaliselt väga efektiivne,
- kuluefektiivne ning
- sobib hästi taastootmisprogrammi rutiini.
Lisaks rõhutas Dr. Eller mitmel korral seda, et lisaks töökoormusele on oluline ka farmis töötavate spetsialistide tervis. Tiinuse kontrolliga tegelevad töötajad on tihtipeale hädas käe- ja õlaprobleemidega. Neid probleeme on võimalik ennetada tiinuse kontrolli kaasaegseid meetodeid kasutades.
IDEXXi uuendused tiinuse testimisel
IDEXX esitles uuendatud tiinuse testi, mille eelised on järgmised:
- test on veelgi täpsem ja tuvastab aborteerunud loomade mittetiinuse kiiremini,
- väheneb valepositiivsete ja „kahtlaste“ tulemuste arv,
- kui siiani pidi poegimisest olema möödunud vähemalt 60 päeva, siis nüüd saab tiinust kontrollida juba 50 päeva pärast poegimist.
Kokkuvõttes võimaldab see varasemat ja täpsemat tiinuse kontrolli ning toetab paremat taastootmise juhtimist.
Teadusuuring: tiinuse testimise mõju
Seminaril tutvustati ka dr Sushil Paudyali (Texas A&M University) uurimust „Evaluating the impact of sample-based pregnancy test procedures in milk production and daily time budget of dairy cows“. Uuringus jälgiti kolme 300 lehmaga rühma, võrreldes erinevaid tiinuse kontrolli meetodeid.
Tulemused näitasid, et kui tiinuse kontrolliks kasutatakse tiinuse testi piimast, väheneb lehmade stress, paraneb heaolu ning piimatoodang on suurem– seega on see teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud meetod.
Taani kogemus ja SimHerdi rakendus
Taani jõudluskontrolli organisatsioon Viking Denmark ja ettevõte SimHerd tutvustasid rakendust, mis aitab nõustajatel ja farmidel koostada sobivat tiinuse kontrollimise strateegiat ning hinnata selle majanduslikku mõju.
Rakendusse sisestatakse algandmed (karja suurus, toodang, inna avastamise määr jms) ning praegune ja uus töökorraldus. Tarkvara simuleerib tulemused teadusandmetel põhinevalt, näidates, kuidas muutuvad kulud ja millist majanduslikku kasu või kahju uus strateegia kaasa toob. Nii on võimalik hinnata näiteks mittetiinete lehmade kinnijätmise või tiinete loomade tapale saatmise majanduslikku mõju.
Mastiidi diagnostika: Soome kogemus ja PCR-tehnoloogia
Seminari teine pool keskendus mastiiditekitajate määramisele Mastiit 16 abil. Ettekande pidas dr Heidi Hiitiö Soomest, kes andis ülevaate mastiidi tõrjest ja Soome kogemusest PCR-tehnoloogiaga.
Soome võttis PCR-tehnoloogia kasutusele juba 2010. aastal. Ka Eestis rakendati see jõudluskontrolli süsteemis samal ajal. PCR asendas Soomes traditsioonilise külvimeetodi ning tänaseks kasutatakse seda umbes 99% mastiiditekitajate määramisel.
PCR-tehnoloogia eelised:
- kiirem, täpsem ja objektiivsem diagnostika,
- võimaldab kiiremat raviotsust ja antibiootikumide mõistlikku kasutamist,
- toetab loomade heaolu,
- suurendab laboriprotsesside automatiseeritust ja vähendab inimlikke vigu.
Olulised põhimõtted:
- diagnoosimiseks peab proovivõtt olema väga puhas ja veerandipõhine,
- laboritulemusi tuleb alati tõlgendada koos kliinilise pildiga,
- PCR ja mikrobioloogiline analüüs täiendavad teineteist – kumbki pole täiuslik, kuid PCR võimaldab kiiremat infot ja suuremat mahtu.
Farmidele anti selged soovitused:
- piimatankiproov – et teada saada, millised tekitajad karjas esinevad;
- jõudluskontrolli piimaproov – et hinnata, kas lehm on nakatunud konkreetse haigustekitajaga;
- veerandiproov – et teha täpseid raviotsuseid.
Kokkuvõte
Seminari ettekandeid kokku võttes saame öelda, et kaasaegsed diagnostikalahendused aitavad parandada loomade heaolu, tõsta tootlikkust ja suurendada farmide majanduslikku efektiivsust. Edu võti on andmete teadlik kasutamine, kvaliteetne proovivõtt ja koostöö farmide, nõustajate ning laborite vahel. Uued lahendused muudavad igapäevatöö lihtsamaks, täpsemaks ja jätkusuutlikumaks.
Kaivo Ilves, EPJ juhataja ja Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht
Tagasi EPJ Sõnumitesse.


