Tähelepanuks piimaveisekasvatajatele
Loomade elusmüügi korral tee uue omaniku elu mugavaks - kasuta müügi registreerimiseks EPJ+PRIA linki
Kui müüte loomi elusloomaks mõnele teisele Eesti ettevõttele, registreerige loomade liikumine Vissukeses Sündmused–Väljaminek–EPJ+PRIA lingi kaudu. Elusmüügi registreerimiseks on vaja teada uue omaniku EPJ koodi või registrinumbrit. Sisestades väljale „EPJ kood/registrikood käsitsi“ täidetakse automaatselt uue omaniku PRIA kood, nimi ja uue omaniku ehitiste nimekiri. Ehitiste nimekirjast valige sobiv välja ning klikkides väljal „Ehitis“ täidetakse see väli sobiva ehitise koodiga.
Kui olete elusmüügi registreerinud EPJ+PRIA lingi kaudu, tuleb uuele omanikule Vissukese avalehele teade „Loomad karjavõtmise ootel“. Uus omanik saab lingil „Vaata“ klikkides näha loomade nimekirja, selle üle kontrollida ja kinnitada. Kui mõni inventarinumber on nimekirjas punane, tähendab see, et karjas on juba sama inventarinumbriga lehm või lehmik. Inventarinumbri saab samas vaates lihtsalt ära muuta, võttes näiteks kasutusele kõrvamärgil oleva nelja suure numbri asemel registrinumbri 5 numbrit.
Kasutades elusmüügi registreerimiseks EPJ+PRIA linki saab loomad kiiresti ja liigset vaeva nägemata ühest karjast teise kanda.
Karjatervise protokoll annab ülevaate karjas toimuvast
EPJ kaudu esitatakse igakuiselt PRIAsse karjatervise protokoll rohkem kui 200 ehitise (farmi) kohta. Kuna PRIAsse tuleb esitada andmed ehitiste kaupa, on mitme lauda olemasolul protokollid erinevalt täidetud – näiteks ühel protokollil vaid noorloomi puudutavad tulemused, teisel lehmade tervise ja/või toodanguandmed, kolmanda lauda protokoll kajastab vasikate ja lehmade andmeid jne. Sellisel puhul on üsna keeruline tegelikku olukorda jälgida.
Selleks, et karjas toimuvast parem ülevaade oleks, soovitame enda jaoks teha kogu karja andmeid kajastava karjatervise protokolli, valides rippmenüü valikutest „Kogu kari“ (NB! Kogu karja andmeid PRIAsse saata ei saa). Kui ka eelmise perioodi protokoll kogu karja kohta on tehtud, näeb tänasel protokollil nii selle kui eelmise kuu andmeid. Hea on vaadata, mis ja millises suunas muutunud on. Veel parem on võrrelda andmeid pikema perioodi jooksul. Selleks tuleks moodustada ka varasemate kuude protokollid ja neid andmeid siis kas paberil või Excelis kõrvutada.
Karjatervise protokolli saavad enda jaoks teha kõik jõudluskontrollikarjad. See annab hea ülevaate nii nendele, kes toetust taotlesid kui nendele, kes on lihtsalt huvitatud oma karja olukorrast.
Jälgi kahe kontroll-lüpsi vahet!
Kontroll-lüpside planeerimise aluseks karjades on EPJ poolt koostatud piimaproovide kogumise graafik. Graafiku koostamisel püütakse arvestada, et kahe kontrollpäeva vahel oleks 22–37 päeva. Kuna planeerimisel peame arvestama ka riigipühadega, mis mitmel kuul aastas vähendavad proovide kogumiseks sobivate päevade arvu märgatavalt, võib vahel ka juhtuda, et planeeritav kontroll-lüpside vaheline aeg on mõne päeva võrra lühem või pikem.
Ka loomapidajatel tuleb ette olukordi, kus graafikujärgselt ei ole võimalik kontroll-lüpsi läbi viia. Kontroll-lüps tehakse endale sobival ajal ning piimaproovid tuuakse ise EPJ laborisse. Kui juhtub, et kontroll-lüps tuleb mis iganes põhjusel teha graafikuväliselt, soovitame ühendust võtta EPJ piirkonnajuhtidega, kellega koos arutada, millal kontroll-lüps teha ja kuidas piimaproovid Tartusse saata. Planeerimisel palume kindlasti arvestada, et kahe järjestikuse kuu kontroll-lüpside vahel oleks piisav arv päevi (22-37) ning kontroll-lüpsi ei tehtaks näiteks kuu lõpus ja taas kohe järgmise kuu alguses.
Samuti palume mitte jätta kontroll-lüpsi kuu viimastele päevadele – nii saame proovid õigeaegselt analüüsida ning kuu lõpuks on kõik andmed töödeldud.
Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht ja Vaike Konga, EPJ klienditeeninduse vanem
Tagasi EPJ Sõnumitesse.
