Hoiduge söömuse languse tagajärgedest

Võib tunduda, et kui laudas jalutades märkate tühja söödakäiku, siis pole see probleem, millele suuremat tähelepanu pöörata. Varsti ju tuleb söötja, laotab värske portsu loomadele ette ning kõik on korras. Tegelikkus on siiski midagi muud. See aeg, mil loomad süüa ei saanud, tekitas nende seedesüsteemile arvestatavat stressi, põhjustades suuremat kahju, kui paljud piimakarjakasvatajad arvavad.

Veised on “harjumuste orjad”, kellele meeldib järjepidevus kõiges (nt sööt, pidamistingimused, tegevuste aeg) kogu päeva jooksul. Sama kehtib ka vatsa ja selle mikroobide kogukonna kohta. Ideaalne oleks olukord, kui ühtlane toitainete vool siseneb igapäevaselt vatsa, kindlustades vatsamikroobidele, ja selle kaudu ka lehmale pideva energiaga varustatuse.

Olukorras kui lehm ei söö, peatub toitainete vool, mis mõjutab olulisi füsioloogilisi protsesse ning põhjustab mitmeid seede- ja immuunsüsteemi probleeme.

Mitmed tegurid võivad olla põhjuseks, miks loomad ei söö:

Tühi söödasõim. Kuigi see võib tunduda lihtne, on värske sööda lehmadel ees hoidmine mõne farmi jaoks väljakutse. Põhjused on erinevad, näiteks sööda kuivainesisalduse muutus (uus silopartii), kuid ratsioon ja söödakogus jäi muutmata; gruppi on lisatud loomi, kuid söödakogust pole suurendatud; söötja on teinud vea või söötmisagregaat ei tööta korrektselt. Arvestama peaks, et üleasustatud aedikutes on tühja söödasõime negatiivne mõju suurem ja sotsiaalselt madalama staatusega loomad kannatavad söödapuuduse tõttu rohkem kui grupp keskmiselt.

Poegimine. Kolm nädalat enne poegimist võib lehmade söömus lqangeda kuni 33% ja viimasel poegimiseelsel nädalal isegi kuni 88%. Säärane drastiline söömuse langus võib väga oluliselt pärssida vatsa normaalset funktsioneerimist, seepärast on efektiivse üleminekuperioodi söötmis- ja pidamiskava koostamine ning sellest täpselt kinni pidamine väga olulised.

Haigused. Veiste viirusliku kõhulahtisuse tõttu võib lehmade söömus langeda isegi kuni 80% ning poegimisjärgsel perioodil tekkinud terviseprobleemide (poegimishalvatus, metriit) ja mastiidi tõttu kuni 50%.

Keskkondlikud stressorid. Kuumastressil võib söömusele olla väga tugev negatiivne mõju. Kui see juhtub, on loomade jahutamiseks oluline rakendada kõiki abinõusid, et hoida loomade söömust nii palju kui vähegi võimalik.

Seedetrakti toimimine. Et aru saada, kui suur on söömuse languse negatiivne mõju, on oluline teada, millised erinevad ülesanded lehma seedetraktil on.

Esmaseks ja peamiseks ülesandeks on sööda seedimine, sealhulgas lühikese süsinikuahelaga rasvhapete (põhiliselt äädik-, propioon- ja võihape ning vähemal määral piimhape), mineraalide ning ratsiooni teiste võtmekomponentide imendumine. Seedetrakti teiseks ülesandeks on olla immuunsüsteemile esmaseks kaitsebarjääriks. See “kaitsemüür” reguleerib seedetraktis materjali sisse- välja liikumist, kaitstes looma haigustekitajate ja kahjulike ainete eest, lubades samal ajal toitainetel vabalt vereringesse voolata. Seedetrakti kolmandaks ülesandeks on nii suhtlemise lihtsustamine peremeeslooma ja mikrobioomi vahel kui ka toitainete seire ja signaliseerimine. Terve seedetrakt suudab optimaalselt hakkama saada kõigi nende ülesannetega.

Uuringute tulemused näitavad, et söömuse langus mõjutab negatiivselt nende ülesannete täitmist.

Saksa teadlaste korraldatud katses võeti katsegrupi loomadelt 48 tunniks võimalus toituda. Võrreldes kontrollgrupi loomadega, kes said toituda normaalselt, langes katsegrupi loomadel lühikese ahelaga rasvhapete imendumine 50%.

Saskatchewani Ülikooli katses võrreldi erinevate söömuse languse tasemete mõju. Kolme gruppi jagatud loomadele anti vastavalt 75, 50 ja 25 protsenti nende tavapärasest päevasest söödakogusest. Kõigi loomade ratsioon oli ühesugune ning neid jälgiti 3 nädala jooksul pärast normaalse söötmistaseme taastamist. Grupis, kus loomad said vaid 25% nende tavapärasest söödakogusest, täheldati järgmisi muutusi:

• langenud oli lühikese ahelaga rasvhapete produktsioon;
• langenud oli vatsa ja peensoole võime toitaineid absorbeerida;
• nõrgenenud oli seedetrakti kaitsevõime;
• taastumisperioodil oli vatsa pH madalam.

Iowa Ülikooli katse näitas, et madal söömus põhjustab organismis süsteemset põletikureaktsiooni ning pärsib soolte talitlust.

Taastumine kestab kaua. Lisaksnimetatudprobleemideleonkatsetulemused näidanud, et langenud söömuse perioodist taastumine võib võtta pikka aega. Saskatchewani Ülikooli katse näitas, et madalaima söötmistasemega grupp taastus kõige kauem. Kuigi nende loomade vatsa pH oli katseperioodil kõige kõrgem (langenud lühikese ahelaga rasvhapete produktsiooni tulemus), langes see väga järsult pärast normaalse söötmistaseme taastumist. Katsetulemuste kohaselt vähenes loomadel pärast söömuse languse perioodi vatsa toitaineid absorbeeriva pinna pindala kuni 50%. Vatsa lühikese süsinikuahelaga rasvhapete absorbeerimisvõime vähenemine võib olla põhjuseks, miks lehmadel pärast söömuse langust on suurem vatsa atsidoosi tekkimise oht.

Tehtud uuringute tulemused kinnitavad, et söömuse languse perioodidel võib olla arvestatav pikaajaline mõju piimalehmade tervisele. Pidamise ja söötmise korraldamine nii, et võimalikult vähe esineks söömuse languse perioode, tasub ära. Tühjade söödakünade vältimine on selleks esimene oluline samm. Ka on tähtis, et aedikute asustustihedus lubaks kõigil loomadel vabalt sööda juurde pääseda siis, kui nad seda soovivad.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel Progressive Dairy.com avaldatud materjale