Jalavannid talvel

Paljud piimakarjakasvatajad toovad jalavannide harvema kasutamise või neist sootuks loobumise põhjuseks talvised külmakraadid. Enne sellega nõustumist tasuks üle vaadata talviste jalavannide osas tehtud uuringute tulemused ja välja selgitada nende kasu ning kas on olemas praktilisi soovitusi, mis aitaks vannitamist majanduslikult mõistlikult ja ravi seisukohast efektiivselt korraldada. 

Kas talvistest jalavannidest on kasu?

USA Wisconsini osariigi 10 karjas tehtud uuringu kohaselt esines loomadel kõige rohkem sõrahaigusi jaanuarist märtsini. Sarnast talvist esinemissageduse tõusu on kirjeldatud teiseski uuringus. Selle uuringu tulemused toetavad aastaringsete (sh talviste) jalavannide vajadust, sest talvel esines sõrahaigusi:

• 45 protsendil loomadest karjades, kus jalavanne ei tehtud üldse,
• 25 protsendil loomadest karjadest, kus jalavanne tehti vaid talvel,
• 15 protsendil loomadest karjades, kus jalavanne tehti aastaringselt.

Mõned praktilised soovitused talviste jalavannide tegemiseks.

1. Raputage vanni ümbrusesse betoonpõrandale soola. See aitab ära hoida vannist välja pritsitud vee jäätumist ja liuvälja teket vanni ümber.

Mõned spetsialistid soovitavad külmaperioodiks nihutada vanni lüpsiplatsile lähemale, sest seal on õhutemperatuur kõrgem. Sageli pole see aga võimalik statsionaarselt paigaldatud vannide tõttu, pealegi mõjub jalavanni asukoha muutmine loomade harjumuspärasele liikumisrutiinile enamasti negatiivselt.

2. Jalavanni töölahuse valmistamisel kasutage sooja vett. Seda võtet kasutatakse sageli just pulbrilise aine kiiremaks lahustamiseks. Lisaks sellele aeglustab jalavannialusesse betoonpõrandasse akumuleerunud soojus töölahuse külmumist.

3. Ladustage jalavanni kontsentraate soojas kohas. Vedelate jalavanni kontsentraatide külmumispunktid on väga erinevad.

4. Töölahuse vannist väljapritsimise vähendamiseks kasutage kõrgemate servadega vanni (20–25 cm). Lahuse väljapritsimine mõjutab nii jalavanni efektiivsete läbimiste arvu kui ka vanni ümbruse jäätumist. Osade vannide seinte kõrgus on vaid 15 cm. Selliste vannide puhul tuleks jälgida, et töölahuse nivoo jääks vanni servast 2,5 cm allapoole. Nii saab tagada vedelikukihi piisava sügavuse ilma, et töölahust vannist liiga palju välja loksuks.

5. Eriti külmal ajal tuleks tavapärane jalavanni töölahus vahetada kustutatud lubja ja vasksulfaadi kuiva segu vastu. Kuigi kuiv segu ega vanni ümbrus ei jäätu, vajab selline jalavann rohkem täiendavat tööd, kuna sinna sattunud väljaheidete segunedes desinfitseeriva ainega tekib pasta, mis kiiresti külmub.

6. Tekitage varutee loomade kiiremaks lüpsile pääsemiseks puhuks kui avastate, et jalavanni töölahus on külmunud või seda pole mingil muul põhjusel võimalik kasutada.

7. Jääkonaruste tekke vältimiseks puhastage loomade käiguteid võimalikult sageli. Puhas ja kuiv pind pakub loomade jalgadele paremat tuge, vähendades jala- ja sõravigastuste riski. Samuti tähendab puhas ja kuiv keskkond puhtamaid sõrgu ja jalavannide tõhusamat toimet.

8. Parandage loomade heaolu.

• Puhas ja kuiv ase on eelduseks, et loomad valivad seal lamamise märjas sõnnikukäigus seismisele.
• Grupisulgude asustustihedus ei tohiks ületada 100%, pigem tuleks eelistada sellest väiksemat numbrit. See parandab loomade heaolu, nad veedavad vähem aega söötmisalal seistes ja lamavad rohkem. Uuringutest on selgunud, et näiteks kui asustustihedus on 120 %, siis pikeneb loomadel seistes veedetud aeg 15-25 %.

Kas talvised jalavannid on majanduslikult mõistlikud?

Juttu on juba olnud, et talvised jalavannid on vajalikud ja eelnevalt nimetatud soovitusi järgides ka teostatavad. Kuid kas ka majanduslikult põhjendatud? Osa spetsialistide hinnangul, võttes aluseks vaid majandusliku külje, on tegemist suhteliselt kuluka ettevõtmisega, sest kuigi ravi peaks vajama vaid osa loomi, aetakse vannist läbi kogu kari. Pealegi võib külmal ajal efektiivsete läbimiste arv jääda vahendi kasutusjuhendis märgitud numbrist oluliselt madalamaks (nt kahe lüpsigrupi vahel töölahus külmub ära).

Üheks võimaluseks (eriti just väiksemates karjades) majanduslikku efektiivsust parandada on talvisel ajal vajaduspõhised jalavannid. See tähendab, et vannitatakse vaid konkreetseid loomi, mitte aga kogu karja. Kuigi vaid konkreetsetele loomadele jalavannide tegemine hoiab kokku raha, võib säästmise nullida ravi vajavate loomade puudulik tuvastamine.

100 vabapidamisega ja 100 lõaspidamisega laudas läbi viidud uuringu tulemuste põhjal selgus, et loomapidajate võime sõraprobleemidega loomi avastada on pigem madal. Kui loomapidajate hinnangul vajas sõraprobleemide tõttu tähelepanu 9% loomadest, tuvastasid uuringut läbi viivad spetsialistid, et tegelikult oli sõraprobleeme 22 protsendil loomadest. See tähendab, et üldiselt suudavad loomapidajad leida vaid vähem kui pooled ravi vajavad loomad.

Kindlasti on vajaduspõhine vannitamine ka oluliselt aja- ja töömahukam. Mõni loom võib ravi vajada 4–8 päeva järjest ja enne iga lüpsi tuleb üles leida konkreetsed loomad.

Talv ei tohiks olla põhjendus jalavannidest loobumiseks. Seda enam, et sõraproblemid on paljudes karjades üheks peamistest loomade väljamineku põhjustest.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale.