Piimaveiste jõudluskontrolli andmete esitamisest

Piimalehmade jõudlusandmete esitamise põhidokumendiks on Laudaleht. Laudalehti on kahte tüüpi: standard- ja vahelduva kontroll-lüpsi andmete esitamiseks. Mõlemat tüüpi lehe täitmine algab päisest. Laudalehele on ette trükitud tekst “Järgmised proovid: päev/kuu/aasta”, kuid see on loomapidajale vaid teadaandmiseks, mis kuupäeval tuleb JKK auto proovidele järele. Kui loomapidaja teostab tavalist kahekordset lüpsi, tuleb proovivõtmisega alustada vähemalt äraviimisele eelneva päeva õhtul ja märkida see kuupäev kontroll-lüpsi kuupäeva kohale. Standardmeetodi kasutamisel ei ole lüpsi kellaaja märkimine kohustuslik. Tingimata tuleb igale lehele märkida proovikasti number ja proovide arv kastis. Kui kastis on mitme loomapidaja proove, tuleb proovikasti number kirjutada iga loomapidaja laudalehele ja proovide arvuks märkida tema proovide arv. Nüüdsest on laudalehe päisesse lisatud veel üks näitaja: Lüpsikordade arv päevas, mis tuleb parandada või täita, kui sealne ettetrükitud arv on vale või puudub. Kordade arv peab grupi kohta ühine olema.

Eri lüpsikordade piimad summeeritakse ja tulemus kirjutatakse lahtrisse “Kokku”. Kui summa on täiskilodes, tuleb ta kirjutada ikkagi ühe komakohaga, näiteks 24,0. Lehmale, kes on haige ning kelle piimakogust ei mõõdeta ja proovi ei võeta, tehakse lahtrisse “Kokku” märge haige (H). Tulemusena peaks tekkima selline laudaleht, kus iga lehma kohta on midagi märgitud: ta kas lüpsab ja võetakse proov, on haige, just kinnijäänud (sündmustes on kinnijätu kuupäev), jätkuvalt kinni (“eelm. KL” lahtris on juba trükitud “kinni …”) või värskelt poeginud (sündmuste kohale peavad olema kirjutatud poegimise andmed).

Vahelduva kontroll-lüpsi korral teostatakse kontroll-lüps vahelduvalt ühel kontrollperioodil õhtusel ja teisel kontrollperioodil hommikusel lüpsikorral. Sellega seoses on kasutusel uus Laudalehe vorm, millel märgitakse kontroll-lüpsi kuupäevaks see päev, millal kontroll-lüps tegelikult tehti. Päisesse on lisatud lahter “eelmise lüpsikorra algus”, kuhu märgitakse eelmise lüpsi algusaeg veerandtunnise täpsusega. Näiteks kui kontroll-lüpsi tehakse õhtusel lüpsikorral, märgitakse sinna sama päeva hommikuse lüpsi algusaeg. Lahtrisse “KL algus” märgitakse kontroll-lüpsi algusaeg veerandtunni täpsusega. Eelnimetatud lahtritesse on trükitud lüpsikorda tähistavad tähed H või Õ, et meelde tuletada, millisel lüpsikorral kontroll-lüps läbi viia. Kellaajad ja lüpsikord peavad lüpsigrupi lõikes ühtsed olema, st. ühe ja sama lüpsigrupi erinevatel laudalehtedel peab olema kirjas sama kellaaeg. Kui lehmi pole jaotatud farmidesse ja gruppidesse, tuleb kõigile lehtedele kirjutada sama algusaeg. Lehma piimakoguse registreerimiseks on ainult üks veerg “Piimakogus”, kuhu kirjutatakse vaid selle lüpsikorra piimakogus.

Mõlemat tüüpi laudalehel toimub sündmuste (poegimised, kinnijätmised, karjast väljaminekud ja paaritused) esitamine ühtviisi. Sündmuste kuupäev peab reeglina kuuluma kontrollperioodi. On lubatud ka varemtoimunud (kuid mitte üle aasta vanuste) sündmuste esitamine, kuid sellisel juhul peab loomapidaja arvestama mitmete ebamugavustega.

Planeeritavaid eelseisvaid sündmusi laudalehel esitada ei saa. Kui laudalehele on selliseid andmeid kirjutatud, siis neid ei salvestata ning omanik peab nad uuesti esitama.

Sündmuste lahtrite täitmisel tuleb juhinduda Piimveiste jõudluskontrolli käsiraamatus toodud reeglitest ja kodeeringutest. Kõigepealt tuleb kirjutada, millise sündmusega on tegemist (PG – poegimine, KJ – kinnijätt, VM – väljaminek, PA – paaritus).

Poegimisel

tuleb täita kuupäev, vasika sugu-kasutamine, vasika inv. number (numbrid), kuid mitte pulli numbrit, sest vasika isa määrab arvuti teadaolevate seemenduste (paarituste) andmete järgi. Kui isa jääb määramata, siis toimub vasikale isa andmete lisamine või muutmine aretusühistu poolt kehtestatud korras. Esmaspoeginud mullikatel tuleb lehele kirjutada poegimiskaal.

Kinnijätmisel

tuleb esitada küll vaid kinnijätu kuupäev, kuid ka selle sündmuse esitamisel on vigu. Halvim neist on kui lehm jäetakse kinni, kuid kuupäeva ei esitata. Sel juhul jätkub lehmal toodangu arvutamine kuni järgmise poegimiseni ning nii selle lehma kui ka kogu karja toodang teenimatult suureneb. Viga esineb enamasti neil, kes ei saada JKKle laudalehte tagasi, kui lehmad on kinni jäänud. Kui lehmadega on kontrollperioodil kasvõi ükski sündmus toimunud, tuleb see laudalehel esitada JKKsse, ning loomapidajale saadetakse järgmiseks perioodiks uus laudaleht. Kui kinnijätt jääb esitatamata, pannakse lehm järgmisel poegimisel automaatselt kinni ning vigade lehele trükitakse hoiatus “Lüpsva lehma poegimine”. See tuleb ära parandada, kui lehm vahepeal siiski kinni oli.

Karjast väljaminekul

tuleb esitada nii kuupäev kui ka põhjus. Kui põhjus on puudu, sisestatakse JKKs põhjuseks 15 (põhjus teadmata), mis tuleb edaspidi parandada.

Paaritused

tuleb esitada õigeaegselt. Iga paarituse puhul kontrollitakse, kas on tegemist karjasoleva (või olnud) paaritus-, mitte seemenduspulliga. Seemendused esitab seemendaja aretusühistule ja JKK ei saa neid sisestada ka siis, kui Te saadate meile seemendustunnistuse. Alates 1. novembrist 2004. a. on seemendustehnikutel õigus taotleda aretusühistutelt luba, et nad võivad seemendusandmeid ise sisestada.

Laudalehte pole vaja meile tagasi saata vaid sel juhul, kui kõik loomad on juba eelmisel kontrollperioodil kinni jäänud, sündmused on JKKle esitatud ning keegi pole veel uuesti poeginud. Lehe allosas on trükitud eelmisel kontroll-lüpsil kasutatud mõõtevahend. Kui käesoleval kontroll-lüpsil on kasutusel uus vahend, tuleb vanale kriips peale tõmmata ja kirjutada selgelt ning loetavalt uue mõõtevahendi nimi. Sinna pole vaja kirjutada mõõtevahendite numbreid ega taatlemise kuupäevi. Mõõtevahendite registreerimine toimub maakondade zootehnik-peaspetsialistide kaudu.

Esitamata, puudulikult või vigaselt esitatud andmete kohta saab loomapidaja koos igakuiste trükistega loogiliste vigade väljatrüki. Vead tuleb parandada hiljemalt koos järgmise kontroll-lüpsi andmete saatmisega, tagastades meile loogiliste vigade väljatrüki koos pealekantud parandustega. Kui parandus on kantud loogiliste vigade lehele, siis samu andmeid ei tohi esitada enam laudalehega, muidu tekib uus viga andmete korduva esitamise pärast.

Jaanuarikuus soovime, et tekkinud vead parandataks kohe, sest JKK teeb 15. veebruariks eelmise aasta kokkuvõtted. Kõik vead peavad selleks ajaks parandatud olema, sest allesjäävad vead võivad mõjutada eelmise aasta toodangut. Vigade esinemisel palume teatada parandused maakonna vahendaja-peaspetsialistile eraldi kirjaga või telefoni teel.