Jõudluskontrolli piimaproovide kvaliteet

Piimaproovide kvaliteetseks ja kiireks analüüsimiseks Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside laboratooriumis on esmatähtis, et:

1) piimaproov oleks värske, visuaalselt puhas, s.t puuduvad silmaga nähtavad mehaanilise mustuse osakesed;

2) konservaine tablett oleks täielikult lahustunud ja segatud kogu piimaprooviga õigeaegselt, s.t piimaproov on ühtlaselt roosa värvusega;

3) piimaproov on koguseliselt küllaldane, s.t piimanivoo on pudelile märgitud kahe kriipsu vahel ~40 ml.

Kui ülaltoodud eeltingimused on täidetud, saame rääkida piimaproovide kvaliteetsest analüüsimisest ja õigeaegsest tulemuste väljastamisest kliendile.

Piimaproovi kvaliteedi osas ei saa teha mingisuguseid järeleandmisi. Laboris kasutusel olevad piimaanalüsaatorid vajavad ainult kvaliteetseid piimaproove, sest nende tootlikkus on väga suur (sõltuvalt analüsaatorist 300–500 proovi/tunnis) ning ühest proovist määratakse omakorda viis piimakomponenti.

Selline analüsaator nõuab kvaliteetset ja ainult kvaliteetset piimaproovi, kindlustades omakorda piimakomponentide sajandikkohaga määramise täpsuse.

Vaatamata nende kolme, esmapilgul lihtsana tunduva tingimuse täitmisele, jõuab laborisse ikkagi piimaproove, mis ei ole kvaliteetsed.

Jõudluskontrolli piimaproov on ideaalne keskkond bakterite kasvuks, kuna sisaldab nende eluks vajalikke toitaineid nagu piimasuhkur, valgud, mineraalid, on neutraalse pH-ga ja lüpsisoe. Selleks et vältida värskelt lüpstud piima kvaliteedi langust, ongi piimaproovipudelisse lisatud konservaine Bronopoli tablett, mis peab säilitama piimaproovi esialgse kvaliteedi kuni analüüsimiseni. Ometi on praktikas näha, et ka see abinõu ei aita alati 100%-liselt.

Põhjusi on siin mitmeid:

1) esialgne piima kõrge bakteriaalne saastatus, mille põhjuseks on mustad lüpsiseadmed, sõnnikupritsmed jms, mis pärsivad konservaine toimet;

2) lahustunud konservaine tabletiga piimaproovi ei ole õigeaegselt segatud (20–30 min pärast piima lisamist proovipudelisse tuleb pudel ümber pöörata) ja seega on osa piimast konserveerimata, mis jätab võimaluse bakterite kiireks arenguks;

3) lüpsisooja piima kõrge bakteriaalse saastatuse tõttu toimub kiire bakterite arvu kasv, iga 20 minutiga kahekordistub algne üldbakterite arv. Ajal, millal konservaine tablett lahustub piimaproovis ja segatakse kogu piimaprooviga, võib toimuda piimaproovi kvaliteedi halvenemine.

Selleks et vähendada ebakvaliteetsete piimaproovide sattumist laboratooriumisse, peab proovid võtma selleks volitatud isik või loomapidaja, keda on informeeritud proovide nõuetekohasest võtmisest. Laboratoorium omakorda püüab kindlustada, et kõikides proovipudelites on konservaine tablett, pudelid ja kastid pestakse õigel tehnoloogilisel režiimil (nõuetekohane pesulahuse kontsentratsioon ja temperatuur), proove hoitakse kuni analüüsimiseni külmkambris ja analüüsimine toimub hiljemalt laborisse toomisele järgneva tööpäeva jooksul.

Loomapidajalt ootame aga omakorda, et:

1) piimaproovid võetakse vahetult enne äraviimist (eelmise päeva õhtul ja/või äraviimise päeva hommikul), mitte mitmed päevad varem;

2) pärast konservaine tableti lahustumist piimaproovis (20-30 minutit) pööratakse piimaproovipudelit 2-3 korda ümber, et konservaine jaguneks piimaproovis ühtlaselt ja tagaks proovi säilimise;

3) piimaproovi hulk on küllaldane (piimanivoo pudelil kahe kriipsu vahel), et kindlustada õige konservaine kontsentratsioon proovis ja vajadusel võimaldada teha kordusanalüüsi;

4) piimaproovikaste hoitakse võimalikult jahedas kuni nende transportimiseni laboratooriumisse.

Püüdes mõlemapoolselt rakendada eeltoodut ka tegelikkuses, on võitjad nii loomapidajad, kes saavad kiiresti piimaproovide kvaliteetsed analüüsitulemused kui ka laboratoorium, kes säästab sellega nii aega kui ka raha, mis muidu kuluks ebakvaliteetsetest piimaproovidest põhjustatud analüsaatoririkete kõrvaldamiseks.

Puhastel ja eeskirjade järgi võetud jõudluskontrolli piimaproovidel on määrav osa piimaproovide õigeaegsel ja kvaliteetsel analüüsimisel.

Eduard Punga
Piimaanalüüside laboratooriumi peatehnoloog