Mida tähendavad lühendid jõudluskontrolli andmete juures

Kuulates ettekandeid erinevatest jõudluskontrolli- või aretussüsteemidest, võib tekkida olukordi, kus ettekandjad kasutavad toodangute juures lühendeid, mis tunduvad mõnelegi kuulajale võõrad ja arusaamatud. Mida need toodangute juures kasutuses olevad tähised tähendavad?

Kuna rahvusvaheliselt kasutatakse jõudluskontrolli tegemiseks väga erinevaid meetodeid, siis ICARi reeglistik määrab ära ka erinevate meetodite tähistused:

Meetod A

– Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolli organisatsiooni poolt. Eesti näite puhul peaks A kontrolli korral jõudlusandmete kogujad olema Jõudluskontrolli Keskuse palgal.

Meetod B

– Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja). Eestis on kasutusel antud meetod.

Meetod C

– Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegelev isik ei ole nii konkreetselt määratletud ning jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb vastavalt olukorrale loomapidaja või jõudlusandmete koguja või siis jõudluskontrolli organisatsiooni ametlik esindaja. Lühidalt öeldes on see meetodite A ja B kombinatsioon.

Number A, B või C järel näitab jõudluskontrolli teostamise intervalli nädalates. Näitena Eesti, kus traditsiooniliselt on kasutatud meetodit B4, kus number 4 näitab 4 nädalast intervalli. Rahvusvaheliselt on suhteliselt levinud ka 6- ja 8nädalased intervallid.

Kasutuses on ka meetodid, kus kontroll-lüpsid tehakse ühel korral õhtusel ja teisel korral hommikusel ajal. Sellist meetodit tähistatakse tähega “T”. Eestis on see tuntud vahelduvlüpsi meetodina. Meetodid, kus kontroll-lüps tehakse kõikidel kordadel kas ainult õhtusel või ainult hommikusel ajal, tähistatakse tähega “C”.

Selliste lühenditega kombineerides seletataksegi erinevad kasutuses olevad meetodid.

Eestis kasutatavaid meetodeid tähistatakse järgmiselt:

B4 – tavameetod, kus kontroll-lüpsi teostab loomapidaja või jõudlusandmete koguja ning kontroll-lüpsid toimuvad 4-nädalase intervalliga

BT4 – vahelduv-meetod, kus kontroll-lüpsi teostab loomapidaja või jõudlusandmete koguja ning kontroll-lüpsi teostatakse 4-nädalase intervalliga selliselt, et ühel kuul tehakse kontroll-lüps õhtusel ja järgneval kuul hommikusel lüpsil.

Eraldi tähistatakse vajadusel veel lüpsikordade arvu päevas:

Lüpsikordade arv päevas

Sümbol

Lüpsmine üks kord päevas

1 x

Kolm lüpsikorda

3 x

Neli lüpsikorda

4 x

Pidev lüps (näiteks lüpsirobot)

R x

Regulaarne lüps, mis ei toimu iga päev samal ajal (nt. 10 lüpsikorda nädalas); esitatakse lüpsikordade arvuna päevas

näiteks 1,4 x

Loomad, keda nii lüpstakse kui ka kasutatakse ammlehmadena

S x

Eestis on siiani levinud kahe- ja kolmekordsed lüpsid ning käesolevast aastast on lisandumas ka lüpsirobotiga “pidev lüps”.

Oluline on ka fakt, et kõikide meetodite täpsust võrreldakse referentsmeetodi - A4 tulemustega. Viimane on eriti oluline just uute meetodite juurutamisel.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)