Kahe aastaga vasikast piimalehmaks

Loomakasvataja ei saa vasikast lehma kasvatamisel lubada endale ühtegi viga. Seejuures peab ta vasikakasvatusse investeerima nii oma aega kui raha. Sellise eesmärgi saavutamiseks on tähtis osa nii ternes- kui kogu piimaperioodil tervikuna.

Ternespiima tähtsusest on ka eelmistes infolehtedes juttu olnud, piimaperioodil on aga mitu punkti, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata:

• Täispiima või piimaasendaja söötmine peale ternespiima
• Vasikate kõhulahtisuse vältimine
• Vaba juurdepääs puhtale veele
• Vasika mao kiire arengu tagamine
• Vasikate võõrutamine.

Kas piim või piimapulber?

Ternespiimaperiood kestab tavaliselt kolm päeva. Üleminekul piima või piimapulbriga söötmisele peab farmer kindlasti arvestama kumb on odavam. Siiski pole hind ainuke näitaja mida arvestada. Nii piimal kui piimapulbril on omad plussid ja miinused. Piimapulbri eeliseks on tema koostise stabiilsus. Nõrgad vasikad aga kasvavad paremini kui neid sööta täispiimaga. Samas esineb piimapulbri kasutamisel vasikatel harvem aneemiat ehk kehvveresust. Piimaga söötmisel võib vasikas nakatuda lehmalt pärinevate haigustekitajatega.

Piima temperatuur. Täispiima temperatuur söötmisel on alla 37^oC. Piimaasendaja söötmisel peab segu temperatuur olema 40^oC, et see enne vasikateni jõudmist ei jõuaks liigselt maha jahtuda.

Vasikate kõhulahtisus võib olla tingitud kas söötmisest või nakkusest. Kõhulahtisus on laialt levinud ja selle varases staadiumis on raske tekkepõhjusele jälile saada. Et probleemi vältida, on oluline järgida mitmeid punkte:

• Poegimise hügieen
• Desinfitseeri vastsündinu naba kohe peale poegimist
• Sööda vasikale ternespiima piisavas koguses
• Kasutades piimaasendajat, sega see korralikult
• Jälgi, et piim või asendaja oleks sobiva temperatuuriga
• Sööda vasikat kindlate intervallidega
• Jälgi, et vasikad ei ulatuks üksteiseni
• Kindlusta vasikatele puhas, kuiv allapanu ja väldi tuuletõmbust
• Kasutades vasikate pidamisel individuaalbokse, desinfitseeri need peale igat vasikat

Söötmisest tingitud kõhulahtisus. Enamasti juhtub seda piimaga söötmisel ja põhjuseks on just vasika söötmise viis.

Vasikas peab saama ka piisavalt vett. Ainult piimast ei piisa vasika vedelikutarbe rahuldamiseks. Nii täispiima kui piimaasendaja söötmisel peab vasikas saama puhast joogivett. Koguseliselt vajab vasikas vett esimesel nädalal umbes 2 liitrit päevas. Nädal enne võõrutamist vajab ta vett juba umbes 6 liitrit. Vahetult peale piima söötmist ei tohiks vasikale aga vett anda, sest sellisel juhul vesi lahjendab piima vasika maos ja see omakorda võib tekitada seedehäireid.

Stimuleeri vasika mao arenemist. Vasikal on sündides juba olemas neljaosaline magu, kuid ainult libedik on aktiivne ja moodustab umbes 60 % kogu mao mahust. Täiskasvanud lehmal on see vähenenud 8 % ni. Vasika esimestel elupäevadel funktsioneerib ta magu nagu lihtmagu.

Konsentraatide ja koresööda söötmine. Mäletsejalistel on oluline tagada liitmao kiire areng. Kuna eesmärgiks on kasvatada vasikast lehm kahe aastaga, peavad lisaks kõigele muule ka tema seedeorganid olema täielikult välja arenenud. Kui vasikatele söödetakse liiga suures koguses piimasööta liiga pika aja jooksul, toimub piima seedimine libedikus ja pidurdub tema vatsa areng. Et vasika vats areneks normaalselt, peab vasikale hakkama ka varakult konsentraate ja heina lisaks pakkuma. Et saavutada vasika kiire kasv, tuleb teda kasvatada nagu nuumalooma. Praktikas tähendab see, et vasikas peaks kasvama 650 grammi ööpäevas. Et vältida rasvumist, tuleb rangelt kinni pidada söötmisgraafikust, ega tohi näiteks peale haigust vasika söötmisega üle pingutada. Nendel vasikatel, keda söödetakse ainult piima ja koresöödaga, ei arene magu korralikult välja. Seepärast on kõrgekvaliteediliste konsentraatide - startersööda söötmine vasikatele äärmiselt oluline. Vasika startersööda toorproteiini sisaldus peaks olema 18-19%.

Vasika võõrutamine 8-10 nädala vanuselt. Võõrutamisega võetakse vasika ratsioonist piimasööt ja asendatakse see startersööda ja koresöödaga. Üleminek ei tohi olla järsk kuid sellega ei tohi ka venitada. Piima söötmine tuleks lõpetada kui vasikas on võimeline sööma kuni 2 kg startersööta päevas. Sellises vanuses vasikas on võimeline sööma starterit koguseliselt rohkem kui heina. Et saavutada vasika kiire areng esimese 6 kuu jooksul, tuleb selle faktiga arvestada. Umbes kuue kuu vanuselt selline starteri - heina vahekord muutub, sest vasika magu on selleks ajaks välja arenenud ja ta on võimeline sööma suures koguses heakvaliteedilist koresööta.

Vasika kehakaal võõrutamisel peaks moodustama 12-15% täiskasvanud lehma kehakaalust. Kui näiteks lehm kaalub 650 kg, oleks ideaalne vasika kaal võõrutamisel 80 kg.

Artiklis on kasutatud Hollandi piimandusajakirja WEEPRO MAGAZINE materjale.