Kas lüpsikari Eestis on jätkusuutlik
Mart Uba
Lüpsilehmade arv Eestis on viimase kümne aasta jooksul vähenenud keskmiselt rohkem kui tuhande lehma võrra aastas, langedes jõudluskontrollialustes karjades 2010. aasta lõpuks alla 89 000 piiri. Hiljutise piimafoorumi ettekandes ennustas põllumajandusminister aga järgmisel kolmel-neljal aastal lehmade arvu paigalseisu või isegi pisikest kasvu. Lootes, et piimatootmise majanduslik taust soodustab järgnevatel aastatel lehmade arvu suurendamist, peab seda võimaldama ka meie lüpsikarja taastootmise võimekus. Kas võimaldab? Vastust otsime järgnevas arutluses.
Selleks, et lehmade arv karjas ei väheneks, tuleb iga praagitud lehma asemele valida lehmikute hulgast asendaja. Aretusliku selektsiooni tingimustes praagitakse lehmad tavaliselt siis, kui lehmikud poegivad. Lehmade sunnitud praakimise korral jäävad lehmakohad lühemaks või pikemaks ajaks tühjaks praakimise ajal poegivate lehmikute puudumise tõttu. Kauemaks jäävad lehmakohad tühjaks aga siis, kui lehmikuid on füüsiliselt vähem kui taastootmiseks tarvis. Milline on olukord meie karjades? Kas nn keskmisel (arvutuslikul) lehmal sünnib tema eluaja jooksul piisaval arvul lehmvasikaid, et vaatamata erinevas vanuses (vasikana, tiine lehmikuna) toimunud sunnitud praakimisele on iga praagitud lehma asendamiseks olemas vähemalt üks lehmik? Millised on erinevused eesti punase tõu ja eesti holsteini tõu vahel?
Otsime vastust järgmistele küsimustele:
- Mitu lehmvasikat toob ilmale keskmine lehm oma eluaja jooksul?
- Kui suur on sunnitud praakimise osatähtsus lehmikute hulgas?
- Mitu lehmikut iga väljaläinud lehma kohta jõuab esimese poegimiseni?
Arvutustes kasutame EPK ja EHF loomade andmeid karjadest, kus jõudluskontrolli pole analüüsitava aasta jooksul lõpetatud.
2009. aastal praagiti mõlema tõu puhul keskmiselt 26% kõikidest lüpsikarja lehmadest (tabelid 1 ja 2). Praagitud EPK lehma tootlik aeg oli keskmiselt 44 kalendrikuud ja selle aja jooksul sündis tal keskmiselt 2,9 elusat vasikat. Praagitud EHF lehma vastavad näitajad olid 41 kalendrikuud ja 2,5 elusat vasikat. Kuna natuke rohkem kui pooled vasikatest on pullikud, siis iga EPK ja EHF lehma kohta sündis vastavalt 1,45 ja 1,25 lehmikut. Lihatõugu pullide järglasi välja jättes on tulemuseks vastavalt 1,35 ja 1,20 lehmvasikat. Ehk 10 praagitud EPK lehma asendamiseks sündis 13-14 lehmikut ja 10 EHF lehma asendamiseks sündis 12 lehmikut.
Tabel 1. EPK praagitud lehmade arv ja praakimise osatähtsus ning keskmine vanus, tootlik aeg, elupiim, tehtud seemenduste ja saadud vasikate arv praakimise aasta järgi.
Aasta |
Lehmade arv |
Praa-kimise % |
Vanus kuudes |
Tootlik aeg kuudes |
Elupiim kg |
Seemen-duste arv |
Vasikate arv |
2005 |
6174 |
22 |
75 |
45 |
19163 |
5.5 |
3.1 |
2006 |
6560 |
23 |
76 |
46 |
19814 |
5.5 |
3.1 |
2007 |
7499 |
27 |
74 |
44 |
20147 |
5.4 |
3.0 |
2008 |
6524 |
25 |
73 |
44 |
20672 |
5.3 |
2.9 |
2009 |
6499 |
26 |
73 |
44 |
21505 |
5.2 |
2.9 |
Tabel 2. EHF praagitud lehmade arv ja praakimise osatähtsus ning keskmine vanus, tootlik aeg, elupiim, tehtud seemenduste ja saadud vasikate arv praakimise aasta järgi.
Aasta |
Lehmade arv |
Praa-kimise % |
Vanus kuudes |
Tootlik aeg kuudes |
Elupiim kg |
Seemen-duste arv |
Vasikate arv |
2005 |
18126 |
22 |
73 |
43 |
20230 |
5.6 |
2.9 |
2006 |
19902 |
24 |
73 |
44 |
21119 |
5.7 |
2.8 |
2007 |
22205 |
26 |
72 |
43 |
21242 |
5.4 |
2.7 |
2008 |
21340 |
25 |
70 |
41 |
21284 |
5.1 |
2.6 |
2009 |
21637 |
26 |
69 |
41 |
21582 |
5.0 |
2.5 |
Lüpsikarja (laiendatud) taastootmisega poleks muret, kui kõik sündinud lehmikud jõuaksid poegimiseni. Paraku eelnevate aastate numbrid seda ei kinnita. 2009. aasta esmaspoegijate sünniaastateks on valdavalt 2006. ja 2007. aasta. Esimese eluaasta jooksul praagiti nende aastakäikude vasikatest 16% eesti punast tõugu ja 15% eesti holsteini tõugu lehmvasikat. Allesjäänute seast, keda pärast aastaseks saamist oli vähemalt üks kord seemendatud või paaritatud, ei jõudnud lüpsikarja lähtearvust vastavalt 7% ja 8%. Viimases numbris sisaldub ka umbes 4% ehk vähemalt 1150 välismaale müüdud EHF lehmikut.
Arvestades eelneva põhjal lehmikute keskmiseks väljalangevuseks 23%, saame, et iga praagitud EPK lehma asendamiseks oli meil 1,35*0,77=1,04 lehmikut. Iga praagitud EHF lehma asendamiseks oli meil 1,2*0,77=0,92 lehmikut.
Arvutuse tulemusi üldistades oli Eesti keskmises karjas 2009. aastal 10 EPK lehma asendamiseks kasutada 10 lehmikut ja 10 EHF lehma asendamiseks napilt 9 lehmikut. Viimase viie aasta jooksul on mõlemal tõul aastalehmade arv JKK aastaraamatu andmetel pidevalt langenud.
EPK lehmade arvu säilitamiseks on arvutuslikult küll lehmikud olemas, kuid tegelikkuses mitte, sest eesti punast tõugu lehmad “toodavad” järelkasvu ka eesti holsteini tõule (tabel 3). Kui osas karjades toimus lehmikute praakimine lüpsikarja vähendamise või likvideerimise eesmärgil, ka siis on Eesti jaoks tervikuna tulemuseks lüpsilehmade arvu vähenemine.
Tabel 3. Eesti punast tõugu emaga eesti holsteini tõugu lehmade arv lüpsikarja jõudmise aasta järgi
Esimese poegimise aasta |
Lehmade arv |
2005 |
672 |
2006 |
805 |
2007 |
869 |
2008 |
1237 |
2009 |
1438 |
Kokkuvõtteks – olukord karja taastootmisel Eestis tervikuna on murettekitav. Piimatoodangu kasvuga kaasnenud lehmade sigivusnäitajate halvenemine ja karjaspüsivuse lühenemine on omased ka praegusele noorkarjale ja seetõttu karja taastootmise kiiret paranemist oodata ei ole. Olukorra parandamise abinõudena tuleks noorkarjakasvatuse tähtsustamise kõrval tänaseid seemenduspulle valides silmas pidada, et vajame oma karjadesse praegusest paremate taastootmisomadustega lehmi. Saades tulevaselt lehmalt tema eluaja jooksul rohkem vasikaid, paraneb aretusliku selektsiooni tase ja samal ajal suureneb karja keskmine piimatoodang täiskasvanud lehmade osatähtsuse suurenemise tõttu.