Kinnisperioodi pikkus

Lehmade keskmise piimatoodangu tõus ja kõrgetoodanguliste loomade osatähtsuse suurenemine karjades on kaasa toonud olukorra, kus sageli tuleb lehmad “jõuga” kinni jätta ajal, kui nad lüpsavad 20 või rohkem kg piima päevas. Sellist tegevust põhjendatakse vajadusega tagada loomale 60 päevane kinnisperiood. Viimasel ajal on hakatud propageerima alla 60 päeva kestvat kinnisperioodi. Selliseid soovitusi toetavad ka mitmed teadustööd, mis kinnitavad, et kinnisperioodi lühendamine 60 päevalt 30 päevani toob endaga kaasa suurema toodangu pikema laktatsiooni arvelt ja vaid vähese piimatoodangu languse järgmisel laktatsioonil. Siiski ei saa lühikese kinnisperioodi kasuks otsustamisel lähtuda vaid piimatoodangust. Kinnisperioodi lühendamine võib mõjutada loomade grupeerimise strateegiat, ratsiooni, ainevahetushaiguste esinemise sagedust ja loomade sigimisefektiivsust.

Kinnisperioodi pikkus. Erinevad katsed näitavad, et kinnisperioodi lühendamine 30 päevani toob endaga kaasa piimatoodangu languse järgneval laktatsioonil umbes 5%. Et vältida piimatoodangu vähenemist ja tagada lehmale ka vajalik puhkeperiood kahe laktatsiooni vahel, soovitavad eksperdid kasutada 40-45 päevast kinnisperioodi. See vähendaks ka lehma liigse kurnamise riski oodatust varem sündinud vasika korral.

Loomade grupeerimine. 30-45 päevase kinnisperioodi kasutamisel kaob vajadus kasutada kinnislehmade söötmisel kahte erinevat ratsiooni ja kõiki kinnislehmi saab pidada ühes grupis. Siiski tuleb jälgida, et selline muutus sobib kõikidele grupi loomadele. Uurimustest on välja tulnud väga tugev seos poegimisintervalli ja järgneval laktatsioonil maksimaalse piimatoodangu saavutamiseks vajaliku kinnisperioodi pikkuse vahel. Pikema poegimisvahemikuga lehmad vajavad lühemat kinnisperioodi ning selline seos on tugevam vanematel loomadel. Kui karjas soovitakse kasutada lühemat kinnisperioodi vaid osadel loomadel, tuleks gruppi valida pikema poegimisvahemikuga vanemad loomad.

Söötmine. Tavaliselt kasutatakse kinnislehmade söötmiseks kahte erinevat ratsiooni. Esimesed 5 nädalat saavad loomad madala energiasisaldusega ratsiooni, mis aitab saavutada ja/või säilitada soovitud konditsiooni. Kolme poegimiseelse nädala jooksul aga söödetakse loomi ratsiooniga, mis aitab nende organismil harjuda poegimisjärgse energiarikka ratsiooniga. Sellise traditsioonilise söötmise korraldamisega kaasneb kaks grupeerimist ja kaks ratsiooni muutust kolme nädala jooksul, mis suurendab loomarühmade koosseisu ja ratsiooni sagedasest muutmisest tingitud stressi, söömuse vähenemist ja poegimisjärgseid ainevahetushäireid. Kui valida kinnisperioodiks vaid energiavaene ratsioon, mõjub see negatiivselt loomade toodangule ja tervisele järgneval laktatsioonil, sest poegimine ja järsk ratsiooni muutus üheskoos tekitavad lehmale tugevat stressi. Kui aga valida energiarikas poegimiseelne ratsioon, siis loomad rasvuvad. Lühikest kinnisperioodi kasutades saab loomi sööta ühe ratsiooniga, mille energiasisaldus on suhteliselt kõrge, lähtudes reeglist, et mida lühem on kinnisperiood, seda energiarikkam peab olema ratsioon.

Mõju sigivusele. Katsed on näidanud, et lühema kinnisperioodiga lehmadel on parem tiinestumine esimesest seemendusest, madalam seemenduste arv tiinestumise kohta ja lühem uuslüpsi periood.

Kinnislehma ravimite kasutamine. 1970-1980 aastatel läbi viidud uuringud näitasid, et antibiootikumide kasutamine kinnislehmade raviks on efektiivsem lühema kinnisperioodiga loomadel. Siiski on kaasaegsed kinnislehma ravimid mõeldud kasutamiseks 45-60 päevase kinnisperioodiga loomadel. Kui selliseid ravimeid kasutatakse alla 45 päeva kestva kinnisperioodiga loomadel, eksisteerib reaalne oht, et antibiootikumide jääke leidub looma organismis ja poegimisjärgselt ka piimas.

Erinevate uurimuste tulemused näitavad, et kinnisperioodi lühendamine 30 päevani võib olla põhjendatud. Alla 30 päeva kestev kinnisperiood aga kurnab liigselt lehma organismi ja toob kaasa märgatava (20-25%) järgneva laktatsiooni toodangu languse.

 Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.