Kui vasikad imevad üksteist

Arvatakse, et vasikate liigne üksteise kehaosade imemine võib olla külmavõetud kõrvade, nabainfektsioonide, hilisemate udaraprobleemide (nt mittefunktsioneeriv udaraveerand) või mastiidi põhjuseks. Sellekohaseid uuringuid ei ole siiani eriti palju tehtud ning ei ole leitud kindlaid tõendeid, et üksteise imemine oleks nende probleemide põhjuseks. Siiski pole see vasikate normaalne käitumine ning loomapidajad peavad seda parajaks nuhtluseks.

Vasikad ei ime üksteist mitte ainult siis, kui neid peetakse grupiaedikus või kahekaupa, vaid ka siis, kui nad on hõredate piiretega üksikaedikutes.

Mitmetes riikides on levinud plastikust ninaklambrite kasutamine, et vähendada vasikatel üksteise imemist. Ninaklambrid küll takistavad teise vasika imemist, kuid ei vähenda vasika loomulikku imemisvajadust. Lisaks sellele tekitavad need vasikale valu ja stressi.

Noorel vasikal on imemisrefleks väga tugev ning selle pidurdamiseks head lahendust ei ole. Küll aga kinnitavad mitmete uurimistööde tulemused, et lihtsaid söötmisstrateegiaid rakendades on seda võimalik märkimisväärselt vähendada. Kaks peamist põhimõtet, mida järgida tuleb, on:

• vasikad peavad saama piisavas koguses piima või piimaasendajat
• võimaldage vasikatele imemiseks sobivaid esemeid.

Osaliselt on üksteise imemine seotud vasika näljatundega ja seda esineb sagedamini karjades, kus vasikate piimasööda kogused on limiteeritud. 7,6–9,5 liitrit piima/asendajat päevas võiks olla piisav, et vasika imemisvajaduse käivitajaks ei oleks näljatunne. Muidugi tagab piisav piimakogus ka vasika optimaalse heaolu, tervise ja juurdekasvu.

Loeb ka see, kuidas vasikatele piima pakutakse, sest sellest sõltub toitumiskorra kestus ja see, kas vasikas saab oma loomuomase imemisvajaduse rahuldatud. Vaatlused on näidanud, et vasikad võivad imeda suvalisel ajal terve päeva jooksul, kuid teevad seda peamiselt vahetult pärast toitumiskorda. Vasika vajadus imeda kestab veel vähemalt 20 minutit pärast seda, kui ta on joomise lõpetanud. Sellisel toitumiskorrajärgsel imemisel on oluline roll, sest see stimuleerib seedimist ja täiskõhutunde tekkimist. Selle instinkti tõttu imevadki vasikad pärast söögikorda enda ümbruses olevaid esemeid, aediku piirdeid või teisi vasikaid.

Tavapäraselt alustavad piimakarjapidajad vastsündinud vasikate jootmist lutipudelitest ja siis mõne aja jooksul minnakse üle ämbrist jootmisele. Üheks põhjuseks, miks seda tehakse, on levinud valearvamus, et vasikatel, keda lutipudelist joodetakse pikema aja jooksul, kujuneb hiljem välja teiste vasikate imemise harjumus. Tasub aga meeles pidada, et imemisvajadus on vasikatele loomupärane ja neile tuleb anda võimalus selle vajaduse rahuldamiseks. Uurimistööde tulemused kinnitavad, et võrreldes ämbrist jootmisega on lutte või nipleid kasutavates karjades oluliselt vähem üksteist imevaid vasikaid. Et pikendada toitumiskorra kestust võiks kasutada väiksema vooluhulga ja läbilaskvusega lutte või nipleid.

Lisaks peaks vasikal pärast toitmiskorda vähemalt 20 minuti jooksul olema võimalus rahuldada oma imemisvajadust. Oluline on, et söötmisinventari ei võetaks puhastamiseks aedikust ära enne, kui vasikas on imemise lõpetanud. Kui ajaliselt pikema juurdepääsu pakkumine niplile ei ole teostatav, tuleks vasikatele aedikupiirde külge kinnitada eraldiseisvad lutid.

Mitmed piimakarjapidajad on hakanud kasutama spetsiaalse lutiga startersööda pudeleid selleks, et pikendada vasikatel luti kasutamise perioodi. Kuna tegemist on üsna uudse vasikatele starteri söötmise lahendusega, siis selle tõhusust praktilistes teadusuuringutes kuni viimase ajani kontrollitud ei ole.

Hiljuti Wisconsini Ülikoolis läbi viidud katse käigus söödeti paarikaupa aedikutes peetavaid vasikaid lutipudeliga kuni nad said 2 nädala vanusteks. Seejärel jagati nad kahte gruppi, kus esimest gruppi hakati söötma tavalisest ämbritest, teist aga väiksema läbilaskvusega luttidega ämbritest. Kõik vasikad said 7,6 liitrit pastöriseeritud piima päevas. Lisaks said mõlema grupi pooled vasikad startersööta lahtisest ämbrist ja pooled said startersööta spetsiaalsetest lutiga startersöödapudelitest. Viimatinimetatud grupile pandi aedikusse kohe starterit lisaks ka lahtisest ämbrist selleks, et vältida nende hilisemat ämbrist söömise õpetamist.

Vasikad alustasid startersööda tarbimist varsti pärast selle aedikusse panekut – keskmiselt 13 minuti pärast starteripudeliga aedikutes ja 33 minuti pärast starteriämbriga aedikutes. Neis aedikutes, kus vasikad said valida starteriämbri ja -pudeli vahel, valis 73% vasikatest esmalt pudelist söömise. Seda ilmselt seetõttu, et pudeli kuju oli neile tuttav varasemast lutipudelist piimajoomise ajast. Eri gruppide vasikate tarbitud startersööda kogus oli üldjoontes sarnane.

Katses vaadati ka seda, kui palju paaris peetavad vasikad üksteiselt piima varastavad. Vasikad, keda söödeti lutipangedest, tõukasid mõnikord pärast oma piimakoguse lõpetamist teist vasikat ämbri juurest eemale, et uurida, kas seal on veel piima. Kuigi vasikate vahel esines konkureerimist, siis tegelikult nad üksteiselt piima ei varastanud.

Võrreldes lahtisest ämbrist piima saanud vasikatega kulus vasikatel, keda söödeti lutipangedest, piimakoguse tarbimiseks kolm korda rohkem aega. Nad veetsid vähem aega kättesaadavate esemete või aediku piirete, mis aga kõige olulisem – ka üksteise imemisele. Lahtisest ämbrist söödetud vasikatel oli imemisvajadus märgatavalt väiksem stertersööda pudelitega aedikutes. Kuigi starteripudelit koos lahtise ämbriga on loomade hooldajal piima söötmiseks mugavam kasutada kui lutiämbrit, siis katse näitas, et kõige tõhusam viis vähendada vasikatel üksteise imemist on väiksema läbilaskvusega lutiga ämbri kasutamine.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.progressivedairy.com avaldatud materjale