Kuidas kasvatada vasikat nii, et ta lehmana saavutaks oma toodangupotentsiaali

Sündides on vasikal suurepärased geneetilised eeldused elada kaua ja toota palju piima. Siiski võivad mitmed tegurid vähendada tema karjaspüsimist ja temalt saadavat majanduslikku tulu. Hästi läbimõeldud noorkarja kasvatamise programm, millest ka tegelikult kinni peetakse, on kindlasti üheks peamiseks karja maksimaalse tootlikkuse tagamise abinõuks.

Seadke endale eesmärgid

Vasikate kasv on kõige tõhusam noorena, seepärast võiks eesmärk olla, et esimese 6 kuuga kasvaks vasikas rohkem kui 50% soovitud kõrgusest. Samas peaks kehamassi juurdekasv jaotuma ühtlaselt kogu kasvuperioodile. Seemendamise ajaks peaksid mullikad olema vähemalt 12,5 kuu vanused, mis tähendab, et nad poegiksid ~22 kuu vanustena. Noorloomad, kelle söötmine jääb optimaalsest tasemest allapoole, hakkavad indlema hiljem ja poegivad vanemana kui 24-kuuselt. Tulemuseks on suurenenud söödakulu, madalam eluajatoodang ja suurenenud vajadus karja täiendamiseks.

Seemendamiseks peaksid mullikad olema saavutanud 60% täiskasvanud lehma kaalust. 13–15 kuu vanused holsteini mullikad peaksid kaaluma 360–390 kg ning nende turjakõrgus peaks olema 129–132 cm. Juhul kui soovitakse, et mullikad poegivad enne 24. kuud, tuleks nende kasvamist ergutada just viimastel seemenduseelsetel kuudel.

Mullikate optimaalse jõudluse, suuruse ning luustiku massi tagamiseks on oluline nende kehakonditsiooni regulaarne kontroll. Liiga heas toitumises mullikate tiinestuvus ja piimatoodang on madalam ning neil on rohkem raskeid poegimisi.

Koostage tegevuskava

Seatud eesmärkide saavutamise eelduseks on korralik söötmisplaan. Et aga noorkari kasvaks hästi, oleks terve ja annaks soovitud ajal soovitud tulemusi, on äärmiselt oluline koostatud plaanist ka kinni pidada. Järgnevalt on kirja pandud mõned söötmissoovitused erinevatele vanusegruppidele.

Sünnist võõrutuseni

Vastsündinud vasikas peab saama esimesel võimalusel piisavas koguses kvaliteetset ternespiima, mis tänu immunoglobuliinidele aitab üles ehitada vasika organismi resistentsust. Keskmise suurusega holsteini tõugu vasikas peaks pärast sündi saama 3,5 liitrit ternespiima nii kiiresti kui võimalik. Kvaliteetse ternese ülejäägid tuleks sügavkülmutada.

Uurimistulemuste põhjal on kõige efektiivsema kasvuga kuni viie nädala vanused piimasöödal vasikad.

Piimaasendaja kasutamisel peab segu temperatuur söötmisel olema 35–40 ⁰C, kuivaine-sisaldus 12,5–13,5% ning energiasisaldus vastavalt keskkonna temperatuurile. Viienädalasena peaksid vasikad olema võimelised tarbima tahket sööta. Vasikate sünnikaal peaks olema kahekordistunud 56. elupäevaks.

Suurem startersööda söömus tagab vasika kiirema kasvu. Pakkuge vasikale värsket starterit väikeste portsjonitena ning eemaldage söömata jäänud sööt igapäevaselt. Võõrutage vasikad siis, kui nad söövad starterit vähemalt 900 g päevas ehk 4–6-nädalasena.

Meeles tasuks pidada, et ainult piima/asendaja söötmine ei stimuleeri vatsa arengut. Selleks on vaja nii vatsamikroobide, vee kui ka seeduvate süsivesikute olemasolu. Startersööda omastamisega algab tärklise fermenteerumine, kuid see on efektiivne vaid piisava vedelikukoguse olemasolul. Vasikatel peaks olema juurdepääs puhtale joogiveele, sest vesi stimuleerib vatsamikroobide kasvu. Koresööda söötmine enne, kui vasikas tarbib startersööta vähemalt 2,5 kg päevas, ei ole soovitav, sest sellisel juhul aeglustab koresööt vatsa arengut.

Võõrutusest kolme kuu vanuseni

Varajane võõrutus on soovitav, sest vähendab märgatavalt sööda- ja tööjõukulusid. Võõrutada ei tohiks vasikaid, kelle startersööda söömus on alla 1% oma kehamassist või kelle kaaluiive on madal, enne, kui nad söövad starterit piisavalt ja nende kasvukiirus paraneb. Võõrutamine hiljem kui 8 nädala vanustena suurendab oluliselt söödakulusid.

Noore vasika massi-iive sõltub startersööda söömusest. Madala kvaliteediga või halvasti maitsev sööt vähendab juurdekasvu ja aeglustab vatsa arengut. Madala kuivainesisaldusega silo ja karjamaarohi alla nelja kuu vanustele vasikatele ei sobi, sest neist söötadest ei suuda noor vasikas omastada piisavas koguses kuivainet oma tarbenormide rahuldamiseks.

Kolmest kuust seemenduseni

Sel perioodil on peamiseks eesmärgiks noorlooma "raami" ning kõrguse kasvatamine. Selles vanuses suudab mullikas tarbida juba rohkem koresööta ja piiratud koguses teravilja. Söödetava teravilja ja täiendava proteiini kogus ratsioonis sõltub koresööda kvaliteedist.

800–1000 g päevase juurdekasvu saavutamiseks peaks ratsioonis olema 15–18% toorkiudu ja tarbenormidele vastavalt energiat, vitamiine ning mineraale. Alla 180-kilosed mullikad võivad päevas juurde võtta kuni 1,1 kg, ilma et nad hakkaksid rasvuma, kuid selleks peab nende ratsioonis olema piisavalt proteiini.

Ratsioon peaks sisaldama maisi, kaera või teiste teraviljade jahu ning lisaks granuleeritud lisandeid. Kui kasutatakse peene fraktsiooniga proteiini- ja vitamiini-mineraalilisandeid, tuleks hoolitseda selle eest, et ei toimuks sööda sortimist. Ning loomulikult peab loomadel olema juurdepääs värskele puhtale joogiveele.

3. ja 9. elukuu vahel kasvab udara näärmekude 3,5 korda kiiremini kui teised keha koed. Mullikate optimaalse arengu kindlustamine sel perioodil võib suurendada 1. laktatsiooni piimatoodangut kuni 1350 kg võrra.

Periood seemendusest kuni 60. päevani enne poegimist

Sel perioodil peaks eesmärgiks olema 720–850 g juurdekasvu päevas. Keskenduge soovitud kehakonditsioonile poegimisel. See on oluline, sest esmaspoegijad ei ole laktatsiooni alguses võimelised sööma piisavalt oma tarbenormide rahuldamiseks. Sobiv poegimiseelne kehakonditsioon aitab loomal pärast poegimist kiiremini taastada positiivset energiabilanssi, hakata varem näitama innatunnuseid ning parandada tiinestumist.

Ratsiooni piisav vitamiini- ja mineraalisisaldus toetab looma luustiku jätkuvat arengut ning annab piisava mineraalide varu pikalt karjas püsimiseks.

Tehke karjas sooleparasiitide tõrjet, sest nende põhjustatud kõhulahtisus aeglustab noorkarja juurdekasvu, halvendab söödaväärindust ning nõrgestab immuunsüsteemi.

30–60 päeva enne poegimist

Kahe viimase tiinuskuu jooksul peaksid mullikad kasvama 765–900 g päevas. Poegides võiks nende kaal olla 85–90% täiskasvanud lehma kaalust. Mullikate kasv sel perioodil peaks jätkuma, kuid rasvumist tuleb vältida. Sel perioodil kasvab loode väga kiiresti, seepärast on tasakaalustatud ratsioon emaslooma ja vasika tervise seisukohast kriitilise tähtsusega.

On üpris tavaline, et umbes sel ajal paigutatakse tiined mullikad kokku kinnislehmadega. Võimalusel tuleks sellest siiski hoiduda. Kui see pole võimalik, siis tuleks aedikus arvestada vähemalt 76 cm söödafronti looma kohta.

30 päeva enne poegimist

3–5 nädalat enne poegimist alustage poegimiseelse ratsiooni söötmist. Kuna udarakoe ja loote areng sel perioodil on väga kiire, on lõpptiinete mullikate energia- ja proteiinitarve märgatavalt tõusnud. Ratsioon peaks toetama vatsapapillide arengut ning aitama vatsamikroobidel kohaneda üleminekuga varasemalt ratsioonilt energia- ja proteiinirikkamale laktatsiooni alustanud veise ratsioonile.

Vältige sööda liigset naatriumisisaldust, sest see võib soodustada udaraturse teket. Kuna lüpsilehmade söödajäägid võivad sisaldada liiga palju soola, tuleks hoiduda nende söötmisest lõpptiinetele mullikatele.

Vasikast lüpsva lehma kasvatamine nõuab detailset planeerimist ja täpset tööd. Kui suudate kontrollida noorkarja söötmist, arengut ja tervist, pidades silmas nii lühi- kui pikaajalisi prioriteete, võite olla kindlad, et teie lehmad püsivad karjas kaua ja annavad palju piima.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel Progressive Dairyman avaldatud materjale