Kuidas valida karjale täiendust

Karjale täienduse valik algab eesmärkide püstitamisest, olemasoleva olukorra analüüsimisest ja majanduslikest võimalustest. Farmerite eesmärgiks on saada oma karja kõrgetoodangulised “muredevabad” lehmad, kes püsivad kaua karjas. Veiste puhul tuleb arvestada suhteliselt aeglast käivet. Lehmade tiinus kestab veidi üle üheksa kuu, mullikate esmaspoegimise vanus Eestis on praegu üle kolmekümne kuu ning esimesed sada lüpsipäeva näitavad, milline on looma toodangupotentsiaal. Seega kulub üle 42 kalendrikuu, et saada teada oma valiku tulemuslikkust.

Abistamaks loomapidajaid selles küsimuses on paljudes Euroopa arenenud karjakasvatusega maades kasutusel vastavad indeksid. Näiteks Hollandis on kasutusel DPS indeks, millest 57% moodustab toodang ning 43% tervis ja pikaealisus. Viimati mainitu hõlmab udara tervist, viljakust, poegimiskergust, jalgu. Udara tervise puhul on kõige tähtsam osa somaatilistel rakkudel; arvestatakse veel udarapõhja kõrgust, lüpsikiirust, eesudara kinnitust, nisade pikkust. Saksamaal kasutatakse üldindeksit RZG, kus toodang moodustab 56%, välimik 20%, udara tervis 14% ning taastootmine koos pikaealisusega 10%.

Ka Eestis arvutatakse toodangu-, välimiku- ja udara tervise indekseid kuid taastootmise -pikaealisuse indeks meil puudub.

Ülemaailmne Holstein-Friisi Föderatsioon soovitab holsteini lehmade lineaaarsel hindamisel kasutada 16 lineaarset välimiku tunnust. 1999.a. maikuul ülemaailmsel klassifitseerijate 5. seminaril Hispaanias Toledos toimus holsteinide välimiku hindamise ühtlustamine. 1999. a. sügisest on ka eesti holsteini karjal eelpool nimetatud süsteem kasutusel. Nüüd lähemalt mõningatest tähtsamatest tunnustest.

Tüüp.

Kõrgus (suurus). Keskmine kõrgus 1. laktatsiooni hinnatud lehmadel on Eesti holsteini karjal 143 cm. USA ja Kanada holsteinide kesmine kõrgus on 150 cm ringis. Lehmad peaksid olema piimatüübilised, sügava kerega ja hea laudjaga (veidi luipu ja suhteliselt lai).

Jalad. Jalgade puhul on oluline sõranurk, mille eesserva nurk võiks olla 45° või veidi suurem ning sõrgatsi piirde kõrgus vähemalt 2 cm maaapinnast. Tagajalad tagantvaates peaksid olema paralleelsed ning kannaliigese nurk veidi saabeljas (147°).

Udar.

• Udarapõhja kõrgus: kindlasti kõrgem kannaliigesest - väiksem vigastuste oht.
• Eesudara kinnitus: eesudar peaks kinnituma kõhuseinale võimalikult terava nurga all - väiksem rippudara tekkimise võimalus.
• Udara keskside: soovitav on võimalikult sügav (kuni 6 cm) keskside, mõõdetuna tagaudaral taganisade vahelt - väiksem rippudara tekkimise võimalus.
• Nisade pikkus: ideaalne pikkus on 5 cm. Pikkade nisadega kaasneb tihti suurem somaatiliste rakkude arv ning vigastuste oht, lühikeste puhul ei püsi lüpsimasinad all.
• Nisade asetus: nii esi- kui taganisade põhi peaks asetsema udaraveerandi keskel.

Kuidas alustada seemenduspulli valikut?

• Valida 3-4 tunnust, mida antud karjal on vaja parandada (näiteks piimatoodang, valguprotsent, laudja nurk, sõrad jm). Liiga suure tunnuste arvu puhul on raske sobivat pulli leida.
• Pulli valikul tuleb arvestada põlvnemist sugulusaretuse vältimiseks.
• Jälgida, et valitava pulli tütardel ei esineks samu “halbu tunnuseid”, mis on antud karjal.
• Oluline on, et mullikatel kasutataks pulli, kelle vasikad sünnivad kergesti. Samas võib väga kergelt sündinud lehmvasikatel hiljem esineda raskeid poegimisi.

Mida jälgida, kui on vaja osta oma karjale täiendust.

• Veterinaarne olukord karjas, kust loomad ostetakse.
• Põlvnemisdokumentide olemasolu.
• Aretus- ja toodangutase.
• Loomade välimik.
• Loomade areng (vanus ja kaal peaksid olema vastavuses). Holsteini mullikate poegimiskaal ei tohiks olla alla 570 kg.

Ilmar Kallas
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu peaklassifitseerija