Kuidas vähendada söödakadusid

Piimakarjakasvatuses moodustab sööda hind toodetud piima omahinnast 40–60%. Suurel määral mõjutab seda ostusöötade osakaal ratsioonis ja ostusööda hind, mis mõlemad on farmi rentaabluse seisukohast äärmiselt olulised. Ostusöötade hindu farmerid kuigi palju mõjutada ei suuda, eriti juhul kui ostetakse vahendajatelt.

Küll saavad karjakasvatajad aga kontrollida kalli ostusööda efektiivset kasutamist, vältides kadusid söötmisel ja ladustamisel. Punktid, millele tasuks tähelepanu pöörata, on:

• hinnake ostusööda osatähtsust oma farmis,
• suhelge oma söötmisspetsialisti ja töötajatega,
• koostage realistlik söötmisplaan,
• kasutage söödamikserit õigesti.

Kuigi mõned neist punktidest võivad tunduda liiga elementaarsed, on sageli just nende järgimine see, mis eristab edukat piimakarjakasvatajat mitte nii edukast.

Hinnake (ostu)sööda kasutamist farmis

Söödakadude vähendamine on söötmisplaani osa, mida tuleks jälgida, sest see mõjutab söötmiskulusid ja tootmise rentaablust. Selleks, et teada saada kasutatud söötade reaalseid koguseid, on oluline täpselt teada, kui palju sööta ladustati ja kui palju sellest tegelikult loomadeni jõuab. Nende koguste erinevuse ehk söödakadude põhjuseks võivad olla tuul ja vihm, linnud ja närilised, laadimisel tekkivad kaod, traktori rataste külge jäänud sööt, vigane söödamikseri kaal, söötmisvead ning koresööda riknemine valede töövõtete tõttu.

Üldiselt on punkris ladustatava kuiva puistesööda kaod väiksemad (tavaliselt alla 4%) kui kolmest küljest piiratud ja katuse all ladustatud puistesöödal (5–15%). Ilm, eriti tuul, suurendab puistesööda kadu mitte ainult transpordil ja ladustamisel, vaid ka näiteks söödamikserisse laadimisel. Samuti on tuulest tingitud söödakaod suuremad avatud külgedega hoidlates. Selliseid kadusid aitavad vähendada õigesti paigaldatud tuuletõkked, näiteks L-kujuline tõke, mille pikem külg asetseb risti valdavate tuulte suunaga.

Märja sööda, nt õlleraba puhul on kadu märgatavalt suurem (üldiselt 20–25%), seepärast tasuks kalkuleerida selliste söötade kasutamisel nende majanduslikku tasuvust.

Õigesti käideldud silo puhul jäävad kaod 5–10% piiridesse, kuid säilitamisel ja kasutamisel tehtud vigade tõttu võivad kaod olla 10–15% või isegi suuremad. Küünis säilitatud liblikõieliste heina kadu on keskmiselt 3–5%.

Suhelge oma söötmisspetsialisti ja töötajatega

Lisaks omaniku, tegevjuhi ja nõustajate omavahelisele suhtlemisele on äärmiselt oluline, et ka töötajad, kes loomi tegelikult söödavad, saaksid oma tööülesannetest selgelt aru. Loomade söötmisega seotud personal peab mõistma mitte ainult mida ja kuidas teha, vaid ka miks teha. Töötajate koolitus ei peaks piirduma ainult tööülesannete põgusa tutvustamisega tööle tulles, vaid nende perioodiline koolitamine peaks olema rutiinne praktika. Koolitatud töötajatele on lihtsam selgitada, miks teatud tegevused on kriitilise tähtsusega, miks segasööda koostisaineid tuleb mikserisse lisada kindlas järjekorras ja kogustes ning milliseid vigu tuleb vältida.

Koostage söötade kasutamise plaan

Pärast koresööda varumise lõpetamist on mõistlik teha esialgsed söödaanalüüsid ja kalkulatsioonid, selleks et välja selgitada, kas ja kui suur on ostusöötade soetamise vajadus ning sõlmida vajalikud kokkulepped. Söötmisplaani koostamisel tuleb arvestada ka tööjõu ja ruumi vajadust. On selge, et mida kitsamatesse gruppidesse (laktatsiooni järgu põhjal) on loomad jagatud, seda lihtsam on nende vajadusi rahuldada ja ideaalis on neis piima tootmine efektiivsem kui gruppides, kus on eri laktatsioonijärkude loomad. Siiski pole väga kitsalt grupeeritud söötmine majanduslikult mõistlik, sest sellega kaasneb märgatavalt suurem töömaht ja mõnevõrra suurem ruumivajadus. USA Wisconsini Ülikooli teadlase dr Victor Cabrera mudeli põhjal on majanduslikult kõige kasulikum jagada lüpsilehmad kolme söötmisgruppi, millest üks on äsjapoeginute grupp.

Kasutage segasööda mikserit õigesti

Mõned punktid, millele täisratsioonilise segasööda ettevalmistamisel tuleks tähelepanu pöörata:

• Segasööda segamisaeg pärast viimase komponendi lisamist peab olema 3–5 minutit täiskiirusel. Ebapiisava segamise korral on söödasõime puistatud sööt ebaühtlase koostisega. Kui näiteks kasutatakse maisisilo ja see lastakse mikserisse viimasena, siis ebapiisaval segamisel koosneb lõpus mikserist väljalastav sööt valdavalt maisisilost. Liigsel segamisel muutub koresööda heksel liiga peeneks ja see võib loomadel põhjustada vatsa atsidoosi. Selleks, et kontrollida, kas segamisaeg on olnud piisav, tuleb söödasõime eri osadest võetud proove omavahel võrrelda või kasutada segasööda ühtlase koostise hindamiseks spetsiaalseid sõelu.
• Mikserit ei tohi laadida liiga täis, sest sellisel juhul suureneb sööda kadu mikserist väljapudenenud sööda tõttu. Vertikaalset mikserit ei tohiks täita rohkem kui 60 cm üle labade taseme. Mikseris segatava koguse määrab selle maht, mitte aga sööda kaal ja kuivema koresööda puhul tuleb arvestada, et vajaliku kaalu saavutamiseks on seda vaja mahuliselt rohkem.
• Vertikaalse mikseri täitmisel tuleb jälgida, et sööda nivoo ulatuks vähemalt üle labade otste. Alatäidetud mikseris ei toimu sööda piisavat segamist ja sellest loomadele jagatav sööt on ebaühtlase koostisega.
• Kuiva koresööda heksli pikkus peaks liblikõielistel (lutsern) olema 7–10 cm ja kõrrelistel 5 cm. Liiga pikk heksel võib põhjustada mikseris koresööda tompe, mis takistavad sööda normaalset segamist.
• Kontrollige, et komponendid laetaks mikserisse õiges järjekorras, koguses ja mikseri osas. Vertikaalsetesse mikseritesse tuleks söödad lasta täitmisava keskelt, mitte aga mööda mikseri sisekülge.
• Kõik loomad peaksid saama ratsioonis määratud koguses sööta. Kui see aga mingil põhjusel nii ei ole, tuleb konsulteerida laudapersonali ning söötmisspetsialistiga, et välja selgitada põhjus ja teha vajalik muutus kas söötmise korralduses või ratsioonis. Iga söötmisgrupi loomade söömuse hindamiseks tuleb kaaluda söömata jäänud sööt kas igapäevaselt või vähemalt üks kord nädalas.

Infolehe koostamisel on kasutatud USA Kentucky Ülikooli kodulehel avaldatud materjale