Lehma tervise hindamine

Loomaomanikule on terve kari kulda väärt. Haiged loomad viivad karja keskmise toodangu alla ja see annab otsekohe tunda loomapidaja sissetulekutes.

Tihti on pealiskaudsel vaatlusel looma haigestumist raske märgata. Kui aga pidevalt loomi jälgitakse, on võimalik haigus avastada juba varases staadiumis. Mida varem haigus avastatakse, seda suurem on tõenäosus, et loom täielikult paraneb. Nii jäävad looma ravikulud oluliselt madalamaks ja normaalne toodangutase taastub kiiremini.

Sage rutiinne kontroll. Karja ülevaatus peaks olema loomaomaniku igapäevane tegevus. Suurtes karjades peaks sellega tegelema üks konkreetne töötaja. Tuleks varuda aega, et loomi omavahel võrrelda. Loomi, kes käituvad ülejäänud karjast erinevalt, tuleks kontrollida individuaalselt. Tähtis on ka loomi jälgida lüpsi ajal, sest piimatoodang on looma tervise esmane indikaator.

Individuaalne kontroll. Loom, kes käitub ülejäänud karjast erinevalt, tuleks teistest eraldada. Enne kontrolli alustamist tuleks loomal lasta pisut puhata, et taastuksid tema normaalne pulss ja hingamissagedus. Alles siis on võimalik looma tervisliku seisundi kohta teha õigeid järeldusi.

Näitajad, millele tuleks tähelepanu pöörata, on looma üldmulje, pulss, hingamissagedus ja kehatemperatuur. Kindlasti ei tohiks unustada tema jälgimist järgmistel päevadel.

Looma üldmulje

Looma aktiivsust näitab tema huvi ümbritseva keskkonna vastu. Ta sööb regulaarselt, mäletseb ning ei hoia ülejäänud karjast eraldi.

Normaalselt toituva looma vats on täis. Looma taga seistes peaks vats olema vasakul küljel kergesti eristatav. Sellisel juhul on raske suruda kätt viimase roide alla. Kui seda on aga lihtne teha, võib lehma seedimisega olla probleeme või ta ei saa piisavalt süüa. Ka ei tohiks terve lehma roe olla liiga kuiv ega liiga vedel.

Looma toitumus ei tohiks oluliselt erineda teiste samas laktatsioonistaadiumis olevate loomade omast.

Terve looma karv läigib, haige looma karvkate on tuhm ja pulstunud. Soovitust halvemas konditsioonis loomade karv on pikem ja jäigem.

Paistes ja punetav udar, mis on puudutusele tundlik, on üsna suure tõenäosusega põletikus.

Suu, silmade ning häbeme limaskestad on head looma tervisliku seisundi indikaatorid. Terve looma limaskestad on roosad ja niisked. Kui nad muutuvad valkjaks, võib tegemist olla verekaotusega (näiteks sisemine verejooks). Hallikas-pruunikas värvus võib olla tingitud lämmastikumürgitusest, kollakas toon maksa funktsioonide häiretest ja punane värvus võib tuleneda hallitusest tingitud mürgitusest.

Looma hingamine

Terve loom hingab ühtlsaselt ja vabalt, tema nina on niiske ja soe. Seistes looma paremal küljel on seda võimalik jälgida. Täiskasvanud terve loom hingab 10-30 korda minutis, vasikas tihedamini - umbes 30 korda.

Juhul kui looma hingamisel on kuulda kraapivat heli, või loomal on nähtavalt raske hingata, võib tegemist olla hingamisteede haiguse või kopsukudede vigastusega. Põhjuseks võivad olla näiteks kopsuparasiidid. Kui lehma väljahingatavas õhus on tunda atsetooni lõhna, on ilmselt tegemist ketoosiga.

Looma südametegevus ja pulss

Lehma süda peab 1 liitri piima tootmiseks pumpama 400 liitrit verd. Lehma normaalne südamelöökide arv on 60-80 korda minutis. Südamelöökide arvu on võimalik lugeda kui käsi asetada looma vasaku abaluu taha.

Põhjuseid, miks looma pulss ületab 80 korda minutis, võib olla mitmeid. Osadel loomadel ongi normaalne pulss kõrgem. Pulsi kiirenemine võib tingitud olla verekaotusest, nakkusest, lämmastikumürgitusest. Kui nakkus jõuab vereringesse, võivad bakterid põhjustada südameklappide töö häireid. Klapid ei sulgu enam täielikult, mille tulemusena tõuseb südamelöökide arv.

Looma kehatemperatuur

Terve lehma kehatemperatuur on 38-39 kraadi, indleval lehmal on see tavaliselt pool kraadi kõrgem.

Kui lehm on palavikus, tunduvad ta kõrvad, saba ja nisad katsudes jahedad. Põhjuseks on liiga vähese vere jõudmine nendesse kehaosadesse. Ka ketoosis lehm tundub käega katsudes külmana, kuid sel juhul pole tegemist palavikuga, vaid üldise kehatemperatuuri langusega.

Looma jälgimine järgmistel päevadel

Kui looma uurimisel probleeme ei ilmnenud, jälgige teda ka järgneva paari päeva jooksul. Kui looma käitumine jätkuvalt tundub normaalsest erinev ja piimatoodang ei taastu, tuleks konsulteerida veterinaariga.

Artiklis on kasutatud Hollandi piimandusajakirja WEEPRO MAGAZINE materjale.