Lehma tervise indikaatorid

Pildi lehma tervisest annab tema regulaarne jälgimine.

Erksus
Terved lehmad on erksad, nad reageerivad ümbritsevale huviga ning on elurõõmsad ja aktiivsed. Loomade silmad on selged ning puhtad, silmade ümber ei ole mustust ega rähma. Terve lehma karvkate on sile ning läikiv, ta liigutab kõrvu vastavalt helide suunale.

Kehahoiak
Lehmad, kes pidevalt seisavad küürus seljaga ja/või tammuvad jalalt jalale, kannatavad kas maohädade käes või on neil probleeme jalgadega. Terve looma jalad paiknevad vertikaalselt.

Keha konditsioon
Keha konditsiooni ehk toitumuse hindamine on lehmade pidamise ja nende söötmistaseme määramise tähtis abivahend. Lehma konditsioon näitab, kuidas looma söötmistase vastab tema tegelikele vajadustele. Kui söötmistase ja looma vajadused on omavahel tasakaalus, on ka looma hea tervis ning oodatud toodangutase tagatud.
Tervisehädade tekkimine on väga tõenäoline, kui lehm on laktatsiooni lõpus väga heas toitumuses või on ta laktatsiooni alguses väga kõhn.

Keha temperatuur
Loomapidajad peaksid tervisehäda kahtluse korral mõõtma nende kehatemperatuuri rektaalselt. Terve lehma kehatemperatuur on 38-39⁰C.
Kui lehma kõrvad ja/või tagakeha on jahedad, võib see olla tingitud poegimishalvatusest või ainevahetushaigustest.

Hingamine
Terve lehma hingamissagedus on keskmiselt 10-30 korda minutis. Kiirenenud hingamisrütm võib viidata sellele, et loom ei suuda keha toodetud soojusest piisavalt kiiresti vabaneda. Samuti võib sagenenud hingamine olla tingitud valust või kõrgenenud kehatemperatuurist.

Nina
Terve lehma nina on niiske ning seda ei ümbritse mustuse “vuntsid”.

Mäletsemine
Lehm mäletseb 40-50% päevast. Ühte suutäit sööta mälub ta 50-70 korda. Terve lehma mäletsemine on hästi märgatav ja aktiivne.

Vatsa täituvus
Vatsa täitumine on märk sellest, kas loom saab piisavalt sööta ja kas tema vatsa talitlus on normaalne. Seda saab kontrollida, kui looma vasakul küljel seistes suruda rusikas käsi viimase ribi alla ja lugeda vatsa kokkutõmbeid. Normaalselt peaks 5 minuti jooksul olema tunda 10-12 tugevat vatsa kontraktsiooni.

Udar ja nisad
Parima pildi lüpsitehnika seisukorrast ja lüpsmise kvaliteedist annab lüpsijärgne nisade vaatlus. Korras lüpsimasina puhul ei ole nisade kuju muutunud ja need on roosad. Sinakas või kahvatu värvus või muljumisjäljed nisadel annavad tunnistust lüpsimasina valest pulsisagedusest või liiga tugevast vaakumist nisakummides.

Turi
Liiga madalad söödasõime piirdetorud ja –puud põhjustavad loomade turjapiirkonna marrastust ja vigastusi. Sellised ehituslikud vead raskendavad sööda kättesaamist ja on looma tervise ja heaolu seisukohast stressi tekitavad.

Sõrad
Selle alusel, kuidas loom jaotab keharaskust oma jalgadele, saab hinnata sõrgade olukorda. Terved loomad seisavad süües rahulikult ja hoiavad kõiki jalgu võrdse surve all. Pidev tammumine ja pidev peaga jalgade suunas noogutamine vihjavad sõrgade probleemidele, mis võivad olla tingitud nii traumadest, valest lauda põrandate ehitusest kui söötmisvigadest.

Jalad
Marrastused kanna- ja põlveliigestel on sageli tingitud liiga lühikesest ja kitsast või kõrge astmega asemest ja vähesest allapanust.

Väljaheited
Roe annab loomapidajale pildi eelmise päeva söötmisest. Selle konsistents iseloomustab hästi sööda seeduvust ja looma tervise seisukorda. Roojas ei tohiks olla suuri seedumata tükke.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetis avaldatud materjale.