Lehmade heaolu

Kui lehmad tunnevad end asemel või söötmisalal ebamugavalt, pole mingit tähtsust sellel kui täpselt on ratsioon tasakaalustatud. Kui lehmad pole stressis ja tunnevad end hästi, siis nad ka söövad rohkem ja neil on vähem terviseprobleeme. Selleks, et oma lauda olukorrast ülevaadet saada, ei pea tingimata kutsuma loomakasvatuskonsulenti. Piisab ka sellest kui laudas lehmi mõnda aega jälgida.

Asemed. Laudas peaksid lehmad eeskätt lüpsma, sööma, jooma või lamama. Kui 10-15% lehmadest 2 tundi peale söötmist ikka veel seisavad, võib lehma heaolu olla häiritud. Lehmad peaksid olema oma asemetel, mitte aga seisma poolenisti asemel ja poolenisti sõnnikukäigus. 

Kui loomad on närvilised ja nende jalad on paistetanud, võib põhjuseks olla vale ratsioon või hoopis see, et loomade asemed on ebamugavad. Kui lehmad ei saa piisavalt lamada, halveneb nende jalgade verevarustus. See põhjustab aga lehmadele laminiiti ehk sõranahapõletikku.
Tähtis on jälgida, kuidas loomad oma asemel käituvad. Asemete mõõtmed võivad küll olla vastavuses loomade suurusega, kuid sellegi poolest ei pruugi lehm ennast asemel mugavasti tunda. Lehmad peaksid asemele heitma ja sealt tõusma sama moodi nagu nad teeksid seda karjamaal, kus neid miski ei piira. Tõusmiseks peab lehm saama oma pead sirutada ette ja alla, viies sedasi keharaskuse tagajalgadelt esijalgadele. Asemel saab lehm seda teha kas ettepoole või külgedele. Tavaliselt soovitatakse, et lehmale jääks pea ettepoole sirutamiseks ruumi vähemalt 45 cm ja lehma aseme pikkus oleks vähemalt 168 cm. Kui lehm ei saa tõustes sirutada pead söödaküna kohale, peaks aseme kogupikkus olema vähemalt 210 cm.
Et loomad lamaksid ainult oma asemel, peaks asemed lisaks torudest või puidust piiretele olema üksteisest eraldatud madala betoonist äärisega, mille kõrgus võiks olla 15-20 cm. Selline aseme ääris toetab ka looma püstitõusmisel ja aitab hoida aset puhtamana.
Piirded aseme ja söödaküna vahel peaks asuma umbes 168 cm kaugusel aseme tagaservast ja 112-116 cm kõrgusel aseme põhjast. Nende piirete eesmärk on suunata lehm seismise ajal tahapoole, et vähendada loomade väljaheidete sattumist asemele.
Kui eesmine piiraja asub liiga madalal, löövad loomad end pidevalt selle vastu ja nad harjuvad seisma pigem tagajalgadega sõnnikukäigus. See pole hea lehma jalgade ja sõrgade tervisele.

Allapanu. Kui loomade kannaliigese piirkonnas on punetavaid laike, mis on tingitud hõõrumisest, on põhjuseks ilmselt vähene allapanu. Allapanu peaks kasutama ka nendel asemetel, kus kasutatakse spetsiaalseid alusmatte või madratseid. Soovitav allapanukihi paksus võiks sellisel puhul olla umbes 1,25 cm.
Looma heaolu seisukohast peetakse parimaks allapanuks liiva, sest liiv pakub loomade jalgadele stabiilset tuge ning liivas on bakterite kasv ja paljunemine minimaalne. Kahjuks aga pole kõigi sõnniku eemaldamistehnoloogiate puhul liiva võimalik kasutada.

Asemete puhtus. Sõnnikused loomad on tingitud kas puhastamata asemetest või aseme valest ehitusest. Et kindlaks teha, kas looma ase on kuiv, võiks kasutada ”märja põlve testi”. Kui põlvitada asemel umbes 10 sekundit ja püksipõlv muutub märjaks, on looma ase liiga niiske ja tuleks kasutada rohkem allapanu või seda tihedamini vahetada.

Loomade söömistavad. Kõrgetoodangulised piimalehmad peavad sööma suures koguses ja seda umbes 12 korda ööpäevas sellisel ajal kui neile meeldib. Nad tahavad värsket sööta ja end söömise ajal mugavalt tunda. Seepärast on ka oluline, kui palju söödafronti on loomadel võimalik kasutada. Minimaalselt peaks söödafronti olema looma kohta 46 cm, optimaalselt 61 cm. 

Vabapidamisega lautades on liiga tihe asustus ja libedad söötmisalad peamisteks põhjusteks, miks loomad söövad harvemini ja korraga rohkem. Tulemuseks on loomade söödaväärinduse halvenemine ja vatsa atsidooside (happe – aluse tasakaalu muutumine veres) sagenemine. Eriti halvasti mõjub söödafrondi nappus hiljuti poeginud lehmadele, kes pole piisavalt agressiivsed. Nende kehakaal hakkab kiiresti langema ja sageneb ketooside esinemine.

Ventilatsioon. Et vähendada laudaõhu niiskusesisaldust ja temperatuuri, peab õhk laudas liikuma. Kondentsvee tilgad, ammoniaagi lõhn, ämblikuvõrgud, köhivad ja lahtise suuga hingavad lehmad on lauda halva ventilatsiooni tunnusteks.

Loomade viibimine ootealadel. Kuna loomad ootealadel ei söö ega lama, ei tohiks neid seal hoida kauem kui 2 tundi ööpäevas.

Vesi. Kuna piim sisaldab 87% vett, peab lehm saama juua nii palju ja nii tihedasti kui ta tahab. USA teadlaste hinnangul vajab lehm 1liitri piima tootmiseks umbes 4 liitrit vett.

Loomi häirivad tegurid. Kõik need tegurid, mis mõjuvad loomade psüühikale negatiivselt (loomade löömine, valjud helid, närviline talitaja), alandavad märgatavalt ka lehmade piimatoodangut.

Infolehe koostamisel on kasutatud USA teadlaste poolt avaldatud materjale.