Lehmade toitumisharjumused

Veiste toitumisharjumuste tundmine aitab parandada nende heaolu ja toodangut.

Toitumise aeg

Aastaringselt laudas peetavad kõrgetoodangulised lehmad kulutavad tavaliselt toitumisele 4-6 tundi päevas, toitumise aeg jaguneb 9-14 toidukorraks.

Kui lehmi karjatatakse ja nad saavad käituda loomuomaselt, siis on nende toitumisharjumused tihedalt seotud päikesetõusu ja –loojanguga ning lüpsiaegadega. Loomade toitumine on märgatavalt aktiivsem pärst lüpsi karjamaale saabudes. Ööpäeva-ringsel karjatamisel toituvad loomad aktiivsemalt ka pärast keskööd.

Laudas peetavate lehmade toitumisharjumused erinevad karjatatavate lehmade toitumisharjumustest üsna suurel määral. Sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste muutused, nagu kunstlik valgustus, piiratud ala ja lõastamine mõjutavad laudas peetavate lehmade loomuomast käitumist. Vabapidamisega laudas, kus lehmi söödetakse miksersöödaga 2 korda päevas, veedavad loomad söötmisalal praktiliselt terve päeva. Seejuures toimub aktiivsem toitumine päevasel ajal ja varajastel õhtutundidel, passiivsem on aga toitumine hilisõhtul ja varahommikul. Märgatav loomade aktiivsuse tõus söötmisaladel toimub vahetult pärast värske sööda etteandmist ja pärast lüpsilt saabumist. Juba söötmisaladel oleva sööda liigutamine ja segamine loomade aktiivsust märgatavalt ei tõsta.

Vaatlused on näidanud, et värske sööt on loomadele oluliselt tugevam stimulaator kui lüpsilt naasmine. Võrreldes karjamaal käivate loomadega sõltub laudas peetavate loomade käitumine suurel määral mitte päikesetõusust ja –loojangust ning lüpsiaegadest vaid värske sööda etteandmisest. Värske sööda etteandmise ajastamine mõjutab ka loomade lamamisharjumusi. Lehmad, kellel lüpsilt saabudes on ees värske sööt, heidavad puhkama keskmiselt 20 minutit hiljem kui need, kellel on ees seisnud sööt. Lehmad, kellel on lüpsilt saabudes sööt ees, heidavad hiljem puhkama kui need, kellel lüpsilt saabudes sööta ees ei ole (48 minutit vs 21 minutit). Kui lehmad vahetult pärast lüpsi ei heida mitte puhkama, vaid hakkavad sööma, väheneb märgatavalt tõenäosus nende nakatumiseks udarahaigustesse, sest nii jääb nisaotste ringlihastel sulgumiseks piisavalt aega ja väheneb haigustekitajate nisakanalitesse sattumise võimalus.

Söötmise sagedus

Miksersööda söötmine tagab lehmadele tasakaalustatud toitainete kättesaadavuse ja toimiva mikroobide populatsiooni maos. Samuti mõjutavad söötmise sagedus ja sööda kättesaadavus veise vatsa pH-d ja mikrobiaalset tasakaalu, vähendades seeläbi atsidoosiriski.

Tavaliselt antakse piimalehmadele värsket sööta 1-2 korda päevas, söötmiskordade vahel segatakse ja liigutatakse juba ees olevat sööta. Söötmiskordade lisamine tõstab lehmade söömust ja muutab mao mikrobiaalse keskkonna stabiilsemaks.

Kuigi sagedasemal söötmisel ei pikene loomade söötmisalal viibimise ega toitumise aeg märgatavalt (vaid 10-14 minutit päevas), on loomade toitumiskorrad ühtlasemalt jaotunud. Seejuures väheneb loomade tunglemine söötmisalal ja paraneb ka sotsiaalselt madalama staatusega loomade ligipääs värskele söödale.

Söötmisala kasutamine

Sagedasem söötmine mitte ainult ei ühtlusta söötmisala kasutamist, vaid annab ka kõikidele loomadele võimaluse viibida söötmisalal just siis kui neile meeldib.

Sööda kättesaadavus võib osade loomade jaoks olla isegi tähtsam kui söödaga saadavate toitainete hulk. Kui loomad saavad viibida söötmisalal neile sobivalajal, paraneb neil söömus ja piimatoodang.

Kuigi levinud arvamuse kohaselt on 60 cm söödafronti piimalehmale optimaalne, ei pruugi see siiski olla piisav, et kõik lehmad pääseksid korraga sööda juurde. Üheks põhjuseks on see, et suurekasvulised holsteini tõugu lehmad lihtsalt ei mahu nii kitsale alale ja teiseks meeldib lehmadele toitudes hoida naaberloomaga mõningast distantsi. Seepärast tasuks uute farmide ehitamisel ja vanade rekonstrueerimisel arvestada pigem 90 cm söödafronti lehma kohta.

Lehmadele, keda söödetakse miksersöödaga, meeldib sellest välja otsida maitsvamaid komponente. Seeläbi halveneb sööda kvaliteet päeva jooksul. Tulemuseks on olukord, kus sotsiaalses hierarhias madalamal olevad loomad pääsevad sööda juurde hiljem ja sööt ei pruugi enam vastata nende vajadustele. Lisaks üritavad nad süüa suures koguses sööta lühikese aja jooksul. Nende söömus jääb soovitust madalamaks ja tulemuseks võivad olla ainevahetusprobleemid, nagu libediku paigaltnihkumine.

Lehmad, kes peavad söötmisalal oma kohta ootama, veedavad rohkem aega kõval betoonpinnal seistes, selle asemel, et puhkealal lamada. Pikema perioodi jooksul mõjub see negatiivselt nende sõrgade ja jalgade tervisele.

Farmides, kus on liiga vähe söödafronti looma kohta, esineb sagedamini loomadevahelisi rünnakuid, mis põhjustavad sõrgade ja jäsemete vigastuste sagenemist. Kuigi liiga väike söötmiskohtade arv ei pruugi vähendada karja sotsiaalses hierarhias kõrgemal seisvate loomade heaolu, aitab piisava söödafrondi tagamine parandada kogu karja olukorda, sest võitluses söödakoha pärast ei saa vigastusi ainult nõrgemad ja madalama staatusega loomad, vaid vigastusi saavad sageli mõlemad võitlevad loomad.

Kuna loomad eelistavad betoonpindadele pehmet jalgealust, siis kummimatide või allapanuga söötmisaladel veedavad loomad rohkem aega toitudes kui lautades, kus söötmisala põrand on betoonist.

Loomade sotsiaalne staatus

Loomade koht sotsiaalses hierarhias on tihedalt seotud nende suuruse ja vanusega. Seepärast on mullikad ja esmaspoegijad sageli madalama staatusega kui täiskasvanud lehmad. Vaatlused on näidanud, et noorematest loomadest eraldi grupi moodustamine aitab pikendada nende ööpäevast toitumise aega ja tõsta loomade söömust.

Lamamine ja mäletsemine

Et lehmade seedeprotsess toimiks normaalselt, peavad nad saama piisavalt lamada ja mäletseda. Vaatlused näitavad, et veised eelistavad mäletseda lamades. Et mäletsemise aeg oleks maksimaalne, peab loomadele olema tagatud kummimattidega ja/või allapanuga kaetud kuiv lamamisala.

Piisav lamamisaeg ei ole loomadele vajalik mitte ainult mäletsemiseks, vaid ka seepärast, et lamamine ja puhkamine on neile loomuomased tegevused ning nad eelistavad puhkama heita iga 2-4 tunni tagant.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.