Lüpsirutiin

Paljude piimakarajapidajate suureks probleemiks on see, et aja või raha kokkuhoiu huvides ei pöörata piisavalt tähelepanu kõigile lüpsietappidele. Kuigi seda ei taheta endale tunnistada, on pahatihti karjaomanike peamiseks eesmärgiks tootmise effektiivsuse tõstmine ja piima kvaliteet jääb tahaplaanile. Siiski on ka 100-pealistes ning suuremates karjades võimalik kinni pidada lüpsi rutiinist ning seejuures saavutada soovitud effektiivsus ning kõrge kvaliteediga toodang. Kui üritatakse säästa aega lüpsi arvelt, on tavaliselt tulemuseks lüpsiaja pikenemine ja piima kvaliteedi langus. Lüpsirutiin, millest iga lüpsaja saab ühtmoodi aru ja suudab kõikide lüpsikordade ajal kinni pidada, on edu saavutamisel määrava tähtsusega.

Alati sama grupp. Lüpsiplatsidel saab lüpsjate vahel tööd jagada kas lehmade või tööülesannete kaupa. Ilma kahtluseta on parim selline töökorraldus, kus lüpsja lüpsab kindlat gruppi loomi, tehes seejuures kõik tööd. Nii saavutatakse kõige kiirem lüps ja samas ka kõige väiksemad kõikumised piima kvaliteedis.

Kindad. Kuigi meil pole kiinnaste kasutamine kuigi levinud, võiksid loomaomanikud sellele siiski mõelda. Võrreldes paljaste kätega on kindaid lihtsam lüpsmise käigus puhtana hoida ja kinnaste kasutamisel on haigustekitajate ühelt udaralt teisele kandmise risk palju väiksem. Sageli on karjas Staph aureusbakteri lehmalt lehmale leviku põhjuseks just lüpsja käed. Et kinnaste kasutamise kasutegur oleks maksimaalne, tuleb kindaid lüpsi käigus puhastada, kastes neid aeg-ajalt leigesse desolahusesse või uhades neid sooja surveveega.

Udara lüpsiks ettevalmistamine. Eri maade teadlased on ühisel arvamusel, et ideaalne aeg udara lüpsiks ettevalmistamise alustamisest kuni lüpsimasina allapanekuni on 60 sekundit. Praktikas kõigub see aeg aga 30 sekundist mitme minutini.
Nisade puhastamisega on võimalik eemaldada maksimaalselt kuni 85% neil olnud mustusest ja bakteritest. Seepärast on oluline, et looma udar oleks puhas juba lüpsile minnes. See on aga võimalik vaid juhul kui lehmade asemed ja lamamisalad on puhtad ja kuivad.
Enne lüpsimasina allapanekut peavad nisad olema mõõdukalt tursunud, mis näitab, et nad on piimaga täitunud. Kui lüpsimasinat alla pannes on nisad tühjad, algab lüps tühjaltlüpsiga, mistõttu pikeneb lüpsiaeg ja suureneb oht udarapõletiku tekkeks. Karjades, kus kasutatakse automatset lüpsimasina eemaldamist, on seeläbi kõrvaldatud tühjaltlüpsi võimalus lüpsi lõpus, kuid lüpsi alguses esineb seal seda siiski.

Nisade kuivatamine. Lüpsihügieeni seisukohast on nisade kuivatamine oluline protseduur. Korralikult kuivatades eemaldatakse suur osa baktereid nisa pinnalt. Eriti tähtis on jälgida, et ka nisa tipp oleks kuiv. Nii vähendatakse keskonnast tingitud mastiiditekitajate levikut karjas.Nisade kuivatamine on vajalik kaudara ja nisade stimuleerimise seisukohast.
NB! Nisasid ei ole mõtet kuivatada niiske lapiga!

Eellüps. Eellüpsi tegevates karjades kulub lüpsile vähem aega, somaatiliste rakkude arv piimas on väiksem ja ka piimatoodang on kõrgem. Tehes eellüpsi, on lüpsikorraga võimalik saada 1-4 kg lisatoodangut  lehma kohta.

Lüps. Lüpsimasinat alla pannes tuleb vältida õhu leket nisa ja nisakummi vahelt. See ärritab udarat ja halvendab piima eritumist ja kvaliteeti. Hea lüpsja peaks olema võimeline lüpsimasinat alla panema nii, et õhu leket ei esine sagedamini kui viiel juhul sajast.
Kui nisakannud ronivad lüpsi käigus liiga kõrgele, võib põhjuseks olla ka lohakas nisade kuivatamine enne lüpsi.
Lüpsi lõppedes ei tohiks udarasse olla jäänud rohkem kui 250 ml piima.

Lüpsijärgne nisade desinfitseerimine. Peale lüpsimasina eemaldamist tuleb nisad desinfitseerida nii, et 75-90 % nisa pinnast oleks desovahendiga kaetud. Nisade lüpsijärgne deso kiirendab nisakanali sulgumist ja eemaldab nisa pinnale jäänud piimakile, mis on heaks söötmeks bakteritele.

Kui laudas kavatsetakse lüpsirutiini muuta, peab olema kindel, et muutusest ja selle põhjusest on teadlikud kõik loomadega tegelevad inimesed, ka ajutised töötajad ja puhkepäevade andjad. Edu on võimalik saavutada vaid sel juhul kui kõik saavad lüpsirutiinist aru üht moodi ja on võimelised sellest kinni pidama.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)