Meil sünnib beebi: nõuandeid töötajate koolitamiseks poegiva lehma abistamisel

USA Iowa Ülikooli piimakarjakasvatuse spetsialisti Jenn Bentley hinnangul on töötajatele poegiva lehma või mullika õige kohtlemise/abistamise õpetamine mitte ainult vajalik, vaid suisa kohustuslik.

Tema hinnangul on kõige levinum viga poegimise abistamine siis, kui seda abi tegelikult vaja ei olegi.

70% lehmadest poegivad edukalt ilma kõrvalise abita, mullikatel on see protsent umbes 50. Raske või ebanormaalse sünnituse äratundmine ja õige tegutsemine on faktorid, mis eristavad edukat poegimist vigastuste või looma(de) surmaga lõppevast poegimisest.

Kogu laudapersonal peab oskama ära tunda sünnituse lähenemisele viitavaid tunnuseid, hinnata sünnituse kulgu ja teadma, mida teha surnultsündide ja emakapõletike ärahoidmiseks. Loomulikult peavad töötajad poegiva looma abistamisel teadma ja järgima hügieeninõudeid. Halvasti koolitatud töötajad mõjutavad ettevõtte majandustulemusi ja seda kindlasti mitte positiivses suunas.

Üldjuhul algab lehmal poegimine umbes 280. tiinuspäeval. Poegimise esimeses staadiumis (avanemisjärgus) liigub vasikas sünnitusteedesse ja emakakael hakkab avanema. Sünnituse alguse lähenemisele viitavad ka emaslooma rahutus, sage lamama heitmine ja tõusmine, sage urineerimine, tõstetud sabajuur, häälekus ja limavool tupest.

Laudas kasutusel olevad tehnoloogiad, nagu aktiivsust ja mäletsemist mõõtvad süsteemid lihtsustavad poegimise jälgimist. Enne poegimist lehma söömus väheneb ja seega väheneb ka mäletsemine. Aktiivsuse muutumine on seotud sagedase "püsti-pikali" mustriga, mis võib olla läheneva sünnituse indikaatoriks, või liikumise puudumisega kui sünnitus on alanud.

Esimene staadium ehk avanemisjärk kestab tavaliselt 2–6 tundi. Kui nelja tunni jooksul sünnituse käigus mingit arengut ei ole toimunud, tuleks lehma kontrollida.

Teises staadiumis ehk väljutusjärgus heidab lehm lamama ja harilikult ei tõuse enne väljutusjärgu lõppu. Sünnituse ajal lamab lehm poolkülili, harvem külili asendis. Teine staadium lõpeb vasika sünniga.

Sünnituse kolmandas staadiumis toimub päramiste väljutamine, mis lõpeb 8–12 tundi pärast vasika sündi. Kui päramiste väljutamine kestab kauem kui 24 tundi, on tegemist päramiste peetusega ning sellisel juhul tuleb kontakteeruda oma veterinaararstiga.

Loote asendit tuleks kontrollida juba sünnituse varases staadiumis, selleks et vajadusel seda korrigeerida või kutsuda abi.

Igal farmil peaks olema koostatud standardprotseduuride loetelu, milles on kirjas, kuidas ja millal poegivat looma abistada. Abistada võib olla vaja kui:

• lehmal on väitused, kuid ühtegi vasika kehaosa 2 tunni jooksul ei ole nähtavale ilmunud;
• vasika jalad ja/või nina paistavad, kuid vasikas ei välju 2 tunni jooksul;
• väitustevahelised puhkepausid on pikemad kui 20 minutit;
• lehm või vasikas ilmutavad stressi või nõrkuse/kurnatuse tundemärke.

On ka äärmiselt oluline, et töötajad oskaksid paigaldada ja kasutada kette või rihmasid nii, et vasikal ega emasloomal abistamise käigus vigastusi ei tekiks. Nii vintsiga kui ka käsitsi tõmmates võib kergesti juhtuda, et rakendatakse suuremat jõudu kui ~270 kg, mis on piisav vasika jalaluu murdmiseks või selgroo vigastamiseks.

Steriilsed sünnitusabi vahendid on parimad, kuid vastava võimaluse puudumisel peaks need olema kindlasti pärast igat kasutamist hoolikalt pestud ja desinfitseeritud. Loomapidajad, kellel vajalikke vahendeid ei ole, peaksid sünnitust assisteerima kutsuma veterinaararsti. Improviseerimist, näiteks mootorsõidukite kasutamist tuleb vältida, sest ei ole võimalik kontrollida kasutatava jõu suurust ja on lihtne vasikale ja/või lehmale vigastusi tekitada.

Veterinaararst tuleks kutsuda ka juhul, kui abistaja ei saa täpselt aru, mis on sünnitusega valesti, kui ta ei tea, kuidas olukorda parandada või kui abistamine on kestnud rohkem kui 30 minutit, kuid sünnituse käigus mingeid arenguid ei ole toimunud.

Kõige sagedasemad probleemid, mis vajavad assisteerimist on esmaspoegijate sünnitused, ebaproportsionaalselt suured vasikad, vasika vale seis või rüht, kaksikud ning emakakeerd.

Poegiva looma liigutamist-ajamist tuleb vältida, sest värske uuringu kohaselt pikenes avanemisjärgu lõpus liigutatud loomade väljutusjärk keskmiselt 40 minutit ning nende lamamisaeg oli kuni 50% lühem. Pikemat väljutusjärku seostati uuringu tulemustes sagenenud poegimisjärgsete põletikega ja teiste uuringute kohaselt põhjustab pikem väljutusjärk surnultsündide ja raskete sünnituste sagenemist. Avanemisjärgu algstaadiumis olevate loomade liigutamisel siiski sellist negatiivset mõju täheldatud ei ole. Vaatamata sellele on äärmiselt oluline loodetava poegimise lähenedes loomi sageli kontrollida ja neid liigutada võimalikult rahulikult ja stressivabalt.

Pärast vasika sündi on oluline kirja panna korrektsed andmed:

• Emaslooma registri- või inventarinumber ning sünnitust assisteerinud isiku nimi
• Poegimise kuupäev, kellaaeg
• Sünnituse kulg (abiga, abita, surnultsünd, päramiste peetus)
• Vasika(te) sugu
• Emasloomaga tehtud protseduurid (ravimid, "energiajook")
• Vasikaga tehtud protseduurid (ternese jootmise aeg, kogus, jootja nimi, kui vaktsineeriti, siis ka info selle kohta)

Täiendav võimalus loomade jälgimiseks on ka kaamerate kasutamine poegimisalal. Kaamerad võimaldavad loomapidajal paindlikumalt oma töid korraldada, sest poegivaid loomi saab jälgida arvutist või nutitelefonist. Lisaks sellele häirivad kaamerad loomi vähem kui inimeste juuresolek. Siiski tuleks arvestada, et sel teel saadava info kasutegur sõltub kaamera(te) paigutusest.

Poegiva looma õige abistamisega saab ennetada poegimisjärgseid emakapõletikke. Sagedamini esineb metriite pärast rasket sünnitust, päramiste peetust, kaksikute sündi ja surnultsündi. Metriit võib põhjustada vähenenud söömust ja piimatoodangu langust, halvemaid sigivusnäitajaid, suuremaid ravi- ja seemenduskulusid ning karjast väljaminekut.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale