Miks peab vasikate joogivesi olema kvaliteetne

Kuigi sageli alahinnatud, on vesi vasikate ratsiooni kõige olulisem komponent. Vesi on vajalik kõigi eluks vajalike protsesside toimimiseks looma organismis, sealhulgas toitainete transpordiks, seedimiseks ja ainevahetuseks, jääkainete ja liigse soojuse elimineerimiseks kehast ning vedelikuioonide tasakaalu säilitamiseks kehas.

Vee tähtsus noortele vasikatele

Vasikate vaba juurdepääs värskele ja puhtale joogiveele on äärmiselt oluline, sest vesi stimuleerib vatsa arengut, teravilja fermentatsiooni ning tõstab startersööda söömust. Joogivee kvaliteet võib väga suurel määral mõjutada nii vasika tervist kui ka toitainete omastamist.

Vatsa areng

Erinevalt piimast ja piimaasendajast jõuab vasika joodud vesi pigem vatsa, mitte libedikku. Vesi pakub vatsamikroobidele sobivat keskkonda startersööda, teravilja ja heina fermenteerimiseks. Veepuudus aeglustab vatsa arengut.

Kiirem kasv

Vasikad, kes lisaks vedelale piimasöödale saavad vett vabalt, hakkavad varem tarbima tahket sööta ja kasvavad kiiremini kui vasikad, kes saavad vaid piima või piimaasendajat.

Vasikate tervis

Vasikate kehamassist moodustab vesi 70–75% ja nad vajavad värsket joogivett selleks, et rakufunktsioonid toimiksid normaalselt. Vedelikupuudus (dehüdratsioon) võib põhjustada nõrkust ja loidust, ohtlikku kehamassi langust ja surma. Dehüdratsiooni sümptomiteks on “aukus” silmad, suu ja nina on kuivad, ebaregulaarne pulss, külmad jalad ja kõrvad ning kleepuvad igemed.

Kui palju ja millal?

  • Kuni võõrutuseni: keskmiselt tarbivad vasikad vett ~2 liitrit 1 kilo söödud kuivaine kohta.
  • Pärast võõrutust: vasikad peaksid jooma umbes 4 liitrit vett 1 kilo söödud kuivaine kohta. Sellist vee ja söödud kuivaine suhtel põhinevat veetarbe arvestust tuleks järgida kogu mullika kasvuperioodi jooksul.
  • Kuuma ilmaga: kui õhutemeratuur tõuseb 25oC ligi, tõuseb vasikate veetarve umbes 33%, temperatuuri tõustes üle 32oC vasikate veetarve kahekordistub.

Vee kvaliteeti mõjutavad tegurid

Noortele vasikatele ebakvaliteetse vee pakkumine võib mõjutada vasikate veetarvet ja startersööda söömust, vasikate tervist, vatsa arengut ning starteri ja elektrolüütide efektiivsust. Vee kvaliteedi hindamiseks on mitmeid parameetreid. Nendeks on vee organoleptilised näitajad (lõhn, maitse), keemilised omadused (pH, karedus, lahustunud soolade sisaldus), toksiliste ainete sisaldus, bakterisisaldus jne.

Vee karedus – vasikad on naatriumisoolade suhtes väga tundlikud ja neil on raske taluda vee kõrget naatriumisisaldust. Pehmes, aga ka algselt karedas, kuid pehmendusprotsessi läbinud vees võib naatriumi kontsentratsioon olla väga kõrge ja seepärast tohib sellist vett piimaasendaja segamiseks või vasikate jootmiseks kasutada vaid juhul, kui seda on eelnevalt kontrollitud. Suures koguses võib naatrium noortel vasikatel põhjustada kesknärvisüsteemi talitluse häireid

Osmolaarsus (osmootselt aktiivsete osade kontsentratsioon): juhul kui piima või piimaasendaja kuivainesisaldus on kõrge (>15%), aitab kvaliteetne vesi säilitada vasika organismis normaalset osmootset rõhku ja veetasakaalu. Võib juhtuda, et kõrge kuivainesisalduse korral surutakse/imetakse normaalse osmootse rõhu säilitamiseks soolestikus vesi rakkudest välja, mistõttu tasakaal saab rikutud ning tulemuseks on kõhulahtisus ja äge veepuudus.

Bakterid: enterobakterid nagu kolibakterid (E.coli) ja salmonellabakterid võivad esineda nii ebakvaliteetses kui ka väljaheidetega reostatud joogivees ning võivad vasika organismi sattudes seal väga kiiresti paljunema hakata. Tulemuseks on kõhulahtisus ja dehüdratsioon. Salmonellatekitaja võib vasika organismi sattudes põhjustada kopsupõletikku ja veremürgitust. Salmonellatekitajaga saastumise suurema riskiga on kõrge rauasisaldusega vesi.

Mineraalained: vasikad on joogivee liigse mineraalainete sisalduse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud lehmad. Eriti tuleks tähelepanu pöörata koobalti, vase, raua, mangaani, väävli ja vesiniksulfiidi sisaldusele joogivees.

Joogivees leiduvate ainete taluvuspiir noorloomadel:

Nimetus

Maksimaalne talutav tase

Alumiinium, ppm

10,00

Arseen, ppm

0,20

Boor, ppm

30,00

Kaltsium, ppm

200

Kloriid, ppm

300

Kroom, ppm

1,00

Vask, ppm

0,50

Fluoriid, ppm

2,00

Raud, ppm

0,40

Plii, ppm

0,10

Magneesium, ppm

100,0

Mangaan, ppm

0,50

Elavhõbe, ppm

0,01

Nikkel, ppm

1,00

Fosfor, ppm

0,70

Kaalium, ppm

20,00

Seleen, ppm

0,10

Naatrium, ppm

300,00

Sulfaadid, ppm

300,00

Tsink, ppm

25,00

Lahustumata ühendid, ppm

3000

Kolooniate arv PMÜ/100 ml

1000

Koli-laadsete bakterite arv PMÜ/100 ml

0,50

1 ppm = 1mg/1l = 0,0001%

pH talutav vahemik on 6–8,5

 

Selleks, et vasikate joogivee kvaliteeti kontrolli all hoida, tuleks seda vähemalt üks kord aastas lasta laboratoorselt hinnata.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale.


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)