Mustad piimaproovid ja vähene piimakogus
Jõudluskontrolli proovide võtmine peab toimuma Piimaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise kord järgi.
Laboratooriumisse saadetav jõudluskontrolli piimaproov peab olema värske, visuaalselt puhas ja koguseliselt küllaldane (40 ml, piimanivoo pudelile märgitud kahe kriipsu vahel), et oleks võimalik kvaliteetselt määrata piima kvaliteedinäitajad.
Kui piima on normist vähem, siis:
- ei ole õige konservaine konsentratsioon piimaproovis (1 tablett on mõeldud 40 ml piimale) ja proovipudeli põhja võib moodustuda jogurtitaoline piimamass;
- vajadusel (näiteks analüsaatori rikke korral) ei ole võimalik teha kordusanalüüsi.
Kui piima on normist rohkem, siis:
- on raskendatud piimaroovi täiendav mehaaniline segamine operaatori poolt;
- piimarasv jääb korgi külge, tulemus ei väljenda piima tegelikku rasvasisaldust ja somaatiliste rakkude arvu.
Kui piimaproov on must (visuaalselt nähtavad mustuseosakesed) või hapu, siis:
- analüüsitulemused ei väljenda piima tegelikke kvaliteedinäitajaid;
- ummistub analüsaatori pipett ja halvemal juhul ka kogu voolusüsteem, mis toob kaasa vajaduse katkestada analüüsimine. Operaator peab täiendavalt pesema analüsaatori piima läbivoolusüsteemi, halvemal juhul võtma selle lahti, puhastama või vahetama piimavoolikud. Seejärel tuleb uuesti kontrollida analüsaatori korrasolekut kontrollpiimaga ja alles seejärel saab jätkata piimaproovide analüüsimist.
Piimaproove ei utiliseerita enne kui piimaproovide kasti kõik proovid on analüüsitud ja analüsaatori töö õigsust on kontrollitud kontrollpiimaga. Harvad ei ole juhud, kui mittekvaliteetse piimaproovi tõttu tuleb uuesti analüüsida kogu kasti (maksimaalselt 80 piimaproovi) proovid.
Seega võib üks must või hapu piimaproov seisata analüsaatori töö määramata ajaks.
Arvestades eeltoodut võib öelda, et piimaproovide õigeaegsel ja kvaliteetsel analüüsimisel on määrava tähtsusega eeskirjade järgne proovide võtmine ja puhtad piimaproovid.