Muudatused kõrvamärkide müügi korras

Seoses põllumajandusministri määruse nr 77 “Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse ja veisepassi väljastamise ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord” (RTL 2003, 93, 1390) kinnitamisega, on toimunud muudatused ka kõrvamärkide müügi korras.

Alates 15.09.2003 saab Jõudluskontrolli Keskusest (JKK) kõrvamärke osta vaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registris olev loomapidaja.

Loomapidaja soovil väljastab JKK kõrvamärke ka kontrollassistendile, veterinaarile või muule loomapidajat esindavale isikule. Sellisel juhul registreeritakse JKKs nii kõrvamärkide ostja kui loomapidaja, kelle karja kõrvamärgid osteti. Kui kontrollassistent, veterinaar või volitatud isik ostab kõrvamärke rohkem kui ühele loomapidajale, peab ta JKKle esitama nimekirja loomapidajate nimede, isiku- või registrikoodide, aadresside ning ostetavate kõrvamärkide arvuga.
Kui loomapidaja on PRIAs registreerimata, tuleb tal esmalt täita registriavaldus. PRIA registreerib loomapidaja ning seejärel on loomapidajal võimalik kõrvamärke JKKst osta.
Loomapidaja tohib märgistada talle väljastatud kõrvamärgiga ainult oma karjas olevat looma.

Ostetavate kõrvamärkide kogusele on kehtestatud limiidid

Veise kõrvamärke saab loomapidaja osta vaid tema karja aastase kõrvamärgivajaduse ulatuses. Kuni 5 veisega majapidamistele võib JKK väljastada kuni 5 kõrvamärgipaari.
Lammaste, kitsede ja sigade kõrvamärkidele ostulimiiti ei kehtestata.
Limiidi arvestamise aluseks on emaste veiste arv PRIA loomade registris. Limiiti arvestatakse jooksvalt, mitte kalendriaasta kaupa. Vaba limiit suureneb, kui loomapidaja registreerib ostetud kõrvamärkidega märgistatud loomad registris. Seega on kõrvamärke võimalik juurde osta enne kõigi ostetud kõrvamärkide kasutamist.

Näide: Loomapidajal on võimalik osta 25 kõrvamärki. Peale 20 märgi ostu on vaba limiit 5. Peale 7 looma märgistamist ja registreerimist suureneb vaba limiit 12 märgini.

Kuna limiidi arvestamise aluseks on PRIA loomade registri andmed, peavad loomapidaja kõik loomad olema sinna kantud. Kui loomapidajal on loomi tegelikult rohkem kui andmebaas seda näitab, tekib kõrvamärkide limiidi arvestamisel viga. Sellisel juhul soovitame andmete korrastamiseks pöörduda PRIAsse.

Kõrvamärkide üleandmine ja mahakandmine

Kui loomapidaja müüb või likvideerib oma loomapidamise ning tal on alles tema karja jaoks väljastatud kõrvamärke, siis võib loomapidaja need kõrvamärgid üle anda teisele loomapidajale. Üleandmise kohta tuleb JKKle esitada kirjalik teade, kuhu on märgitud kõrvamärke üle andva ja kõrvamärgid vastu võtnud loomapidajate andmed ning üleantavate kõrvamärkide numbrid.

Et loomapidaja saaks kõrvamärke, mis on rikutud või kadunud enne loomade märgistamist, oma arvelt maha kanda, tuleb tal sellest teatada vabas vormis avaldusega JKKle. JKK teeb vastava märke andmebaasi ning nimetatud kõrvamärgid ei vähenda kõrvamärkide ostulimiiti. Maha võib kanda ka enne 15.09.2003 kasutamiskõlbmatuks muutunud märke.

Märgistatud ja registreeritud loomade kõrvamärkide kadumisest või loetamatuks muutumisest tuleb teatada PRIAle ühe päeva jooksul arvates kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest.

Muud olulisemad märgistamist puudutavad muudatused:

Välja on jäetud nõue veiste, kes on märgistatud ühe kõrvamärgiga (nn “EST” märgiga loomad), ümbermärgistamise kohta. Nimetatud loomadele väljastatakse veise mõlemasse kõrva kinnitatavad sama registrinumbriga kõrvamärgid, millel on Eesti ISO koodi tähis “EE”.

Seoses sõna “tööpäev” asendamisega sõnaga “päev”, lühenevad märgistamise ning sündmuste esitamise tähtajad:

• loomad tuleb märgistada 20 päeva jooksul alates sündimise päevast,
• sündmused tuleb esitada 7 päeva jooksul alates sündmuse toimumise päevast;
• kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest tuleb teatada 1 päeva jooksul arvates kadumisest või loetamatuks muutumisest.