Muutub sündmuste esitamine
Jõudluskontrolli Keskus on seniseid sündmuste edastamise koode kasutanud aastakümneid. Kuna sündmuste registreerimise võimalused ei rahulda enam piimatootjaid ning ei võimalda kõiki karjas toimunud sündmusi korrektselt registreerida, võtab JKK kasutusele uued sündmuste koodid ning täiendatud sündmuste nimekirja.
Uusi koode kasutades saab sündmusi esitada Vissukeses alates 7. jaanuarist 2008, uuele süsteemile kohandatud “Laudalehed” saadetakse välja jaanuari kontroll-lüpsi järgselt. Palume uue perioodi sündmuste esitamisel kasutada alljärgnevalt toodud koode ja põhimõtteid.
Väljaminek
Looma karjast väljamineku registreerimisel esitatakse väljamineku kuupäev ning –põhjus.
Väljamineku põhjused:
Lehmad: 21 Elusmüük 22 Vanus 23 Madal toodang 24 Udara vead 25 Udara ja nisade traumad 26 Mastiit 27 Sigimisprobleemid 28 Günekoloogilised haigused 29 Abort 30 Raske poegimine 31 Jäsemete vead 32 Jäsemete traumad 33 Jäsemete haigused 34 Ainevahetushaigused 35 Poegimishalvatus 36 Seedeelundite haigused 37 Hingamiselundite haigused 38 Nakkushaigused 39 Muud traumad 40 Kadumine 41 Õnnetusjuhtum 42 Halb iseloom 43 Halb lüpstavus 44 Muud põhjused |
Noorloomad: 51 Elusmüük 52 Sigimisprobleemid 53 Abort 54 Jäsemete haigused 55 Ainevahetushaigused 56 Seedeelundite haigused 57 Hingamiselundite haigused 58 Nakkushaigused 59 Välimiku vead 60 Traumad 61 Kadumine 62 Õnnetusjuhtum 63 Muud põhjused 64 Nuumveise realiseerimine lihaks 65 Vasikas lihatootmiseks |
Põhjust 64 palume kasutada sellisel juhul, kui veist on peetud lihatootmise eesmärgil ning ta realiseeritakse tapaküpseks saamisel.
Põhjusega 65 saab piimajõudluskontrollist välja kanda loomad, keda ei peeta piimatootmise eesmärgil ning keda ei plaanita edaspidi kasutada suguloomana (nt paarituspullina). Nimetatud põhjust saab kasutada vaid pullvasikate või liha- ja piimatõu ristandlehmikute piimajõudluskontrollist väljakandmiseks.
Poegimine
Poegimise registreerimisel esitatakse poegimise kuupäev, poegimise kulg, vasika sugu, vasika number, vasika suurus või mass ning vajadusel märge väärarendi kohta.
Mitmikute sünnil kirjutatakse “Laudalehele” või registreeritakse Vissukeses iga vasika sugu, number ning suurus või mass ning vajadusel märge väärarendi kohta. “Laudalehel” kirjutatakse vasikate andmed poeginud lehma lahtrisse eraldi ridadena.
Poegimise kulg:
0 Abita
1 Abiga
2 Vet. abi
3 Keisrilõige
Sugu:
Vasika sugu registreeritakse tähega L või P. Vasika sugu registreeritakse ka surnultsünni puhul. Surnultsündinuks loetakse vasikas, kes sündis surnult või suri 24 tunni jooksul pärast sündi.
L - Lehmik
P - Pullik
SL - Surnultsündinud lehmik
SP - Surnultsündinud pullik
Väärareng:
0 Normaalne
1 Väärareng
Vasika suurus:
V – Väike: EHF, EPK, muud tõud < 33 kg; EK < 26 kg
K – Keskmine: EHF, EPK, muud tõud 33–43 kg; EK 26–36 kg
S - Suur: EHF, EPK, muud tõud > 43 kg; EK > 36 kg
Vasika suuruse registreerimisel tuleb edastada vasika suurus või mass (mitte mõlemad!). JKK märgitud suuruse järgi vasika sünnimassi ei arvuta, küll aga määrab märgitud massi järgi vasika suuruse.
Otsuse tegemisel, kas edaspidi registreerida vasika sünnimass või suurus, palume arvestada, et sünnimassi registreerimine annab edaspidi võimaluse juurdekasvu arvutamiseks. Kui vasikal on registreeritud suurus, ei saa JKK juurdekasvu arvutada.
Väärarengut ning vasika suurust on võimalik registreerida ka surnultsünni puhul.
Esmaspoegimise korral märgitakse sündmuste esitamisel “Laudalehel” rist lahtrisse 1. pg/lehmik, märge X, Vissukese kaudu esitamiseks on eraldi sündmus Lehmiku poegimine. Vajadusel on võimalik muuta esmaspoeginud lehma inventarinumbrit, märkides lahtrisse Lehmiku inv nr endise inventarinumbri ning lahtrisse Inv.nr uue numbri.
Abort
Abort registreeritakse eraldi sündmusena, märkides sündmuse tunnusena AB ja registreerides kuupäeva.
Võimalik on registreerida ka lehmikutel toimunud abordid, märkides “Laudalehele” lehmiku numbri, sündmuse koodi ning kuupäeva ning märkides risti lahtrisse 1. pg/lehmik, märge X.
Vissukese kaudu esitades on eraldi sündmus Lehmiku abort.
Eelpoolnimetatud koodid võetakse väheste eranditega kasutusele ka lihaveiste jõudluskontrollis.