Mõned küsimused vasikalauda ventilatsiooni kohta

Vasikakasvatajatel üle maailma on vasikalauda ventilatsiooni kohta sageli üsna sarnased küsimused, millest levinumad on järgmised:

1.   Kas värsket õhku võib olla vasikatele ka liiga palju?

Sellist olukorda, et värsket õhku oleks liiga palju, pole olemas. Ajaloost pole teada juhtumit, kui vasikas oleks surnud «värske õhu mürgitusse». Küll aga sureb igal aastal liiga palju vasikaid puuduliku ventilatsiooni põhjustatud tervishädade tõttu.

Kuigi küsimus tundub lihtne, siis tegelikult see nii lihtne polegi. Kui inimeselt küsida, mida ta selle all silmas peab, siis sageli kõlab selgituseks, et kardetakse tuuletõmbuse tekkimist vasikalaudas. Kui murelikule vasikakasvatajale selgitada, et tuuletõmbus on õhu kiire liikumine, mitte aga õhu mahu muutmine, siis selgub, et tegelikult on tema peamine mure, et vasikatel ei hakkaks külm.

Tuuletõmbus ja külma õhu viimine lauta on suure osa vasikakasvatajate peamine murekoht. Seega, mida siis vasikakasvatajad tegelikult mõtlevad rääkides värskest õhust?

  • Kas mu vasikatel külm ei hakka, kui väljas on madal temperatuur ja ma juhin selle külma õhu lauta? Külm välisõhk muudab lauda loomulikult külmemaks, kuid see ei pea tähendama, et vasikatel hakkab külm. Piisavas koguses kuiva põhku, vasikavestid ja oludele vastav söödaratsioon aitavad vasikatel hoida adekvaatset kehatemperatuuri ning nad püsivad terved vaatamata sellele, et laudas on külm.
  • Kas suures koguses värske õhu juhtimine ei tekita laudas tuuletõmbust? See sõltub lauda ventilatsioonisüsteemist – mõned neist suudavad viia lauta suures koguses värsket õhku ilma tõmbetuult tekitamata, mõned aga seda ei suuda.

Ideaalne vasikalauda ventilatsioonisüsteem peaks olema võimeline kohanema sesoonsete muutustega ja suvel kuumastressi perioodil viima laudast välja liigse soojuse ning külmal ajal lauta turvaliselt ventileerima ilma tuuletõmbust tekitamata.

2.   Mis on tuuletõmbus ja kas sellest tuleks hoiduda?

Websteri sõnaraamatu definitsiooni kohaselt on tõmbetuul õhuvool. Definitsioonist lähtudes ei ole tõmbetuul ei hea ega halb. On fakt, et liikuva õhu vool jahutab kehapinda ja see ongi võtmeks mõistmaks tõmbetuule mõju vasikatele.

1986. aastal avaldas Ameerika Põllumajandus- ja Bioloogiainseneride Selts põllumajandusloomade ja kanade pidamiseks mõeldud hoonete ventilatsioonisüsteeme käsitlevas kirjutises, et tõmbetuulega on tegemist juhul, kui õhk liigub kiiremini kui 0,147 – 0,299 meetrit sekundis. Paraku ei ole praktikas sellise täpsusega kirjeldatud näitajaga midagi peale hakata.

Praegu on enamiku ventilatsioonispetsialistide ühine arvamus, et külmal ajal on võõrutuseelsetele vasikatele õhu liikumiskiiruse piirnormiks 0,3 meetrit sekundis.

Külmal ajal tuleks tõmbetuulest hoiduda, sest see süvendab külmastressi. Samas kuumal ajal aitab tõmbetuul vasikaid jahutada.

Noorte vasikate termoneutraalne tsoon on vahemikus 10–25 0C. Selles vahemikus ei pea nende organism täiendavalt kaloreid põletama, et keha soojendada või jahutada. Õhutemperatuuri tõustes üle 25 0C on kiiresti liikuv õhk (0,9 m/s ja rohkem) isegi hea, sest aitab kaasa keha jahutamisele. Lisaks sellele ei meeldi kiirusega üle 0,9 m/s liikuv õhk kärbestele ja õhu liikumine aitab allapanu hoida kauem kuivana.

Temperatuuri langedes alla 10 0C ei tohi õhu liikumiskiirus ületada 0,9 meetrit sekundis, sest see kiirendab vasika organismi soojakadu.

3.   Mida tuleks ventilatsioonisüsteemi ehitamisel või rekonstrueerimisel silmas pidada:

  • Kui palju värsket õhku on vaja lauta viia?
  • Kuidas kontrollitakse õhu liikumise kiirust vasikate tasandil?
  • Kuidas efektiivselt viia värske õhk võrdselt kõigi vasikateni?

Neist kolmest kõige olulisem on viimane. Värske õhu vajaduse kalkuleerimisest ega tuuletõmbuseta keskkonna loomisest külmal ajal pole mingit kasu, kui see värske õhk ei jõua vasikateni. Juhtub küllalt sageli, et vasikalauda ventilatsioonile mõeldes peetakse silmas lauta tervikuna, mitte aga seda osa ruumist, kus vasikad elavad ja mis veelgi olulisem – hingavad. Vasikalauda ventilatsioonisüsteemi peamine ülesanne on, et värske õhk jõuaks kõikidesse aedikutesse kõigi vasikateni.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.progressivedairy.com avaldatud materjale

 


Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)