Poegimisandmete esitamine

Poegimise andmeid saab, nagu kõiki teisi andmeidki, esitada nii lauadalehega kui ka Vissukeses. Poegimisandmete esitamine on täpsust ja hoolikust nõudev töö ja seetõttu on oluline, et seda teeks alati atesteeritud jõudlusandmete koguja, sest temal on vastavad teadmised ja kogemused.

Poegimisel tuleb näidata poegimise kuupäev, vasika sugu-kasutamine, vasika inv. number (numbrid). Inventari numbrina võib kasutada registrinumbrit või mingit hästi silmatorkavat osa sellest. Kõigil registrinumbritel on neli numbrit just sellepärast kujutatud suuremalt, et oleksid nad paremini eristatavad. Lühemaid numbreid on kergem silmata ja meeles pidada. Kuna karja piires ei tohi ka inventarinumbrid korduda, võib numbrite selline kasutamine suurtes karjades probleeme tekitada. Seda saab aga vältida, kui numbreid ostes tellida neid sobivatest vahemikest, mida karjas veel kasutusel ei ole. Jõudluskontrolli Keskus omalt poolt tuleb Teile alati vastu ja võimaldab just selliseid numbrivahemikke, mida Te soovite. Ostes näiteks ühel aastal numbrid vahemikust 0005310005 … 0005319992, oleks järgmisel aastal soovitav osta numbreid vahemikust 0006720001 … 0006729998, siis saab inventari numbritena kasutada esimesel aastal 1000 … 1999, järgmisel 2000 … 2999jne.

Mingil juhul ei ole vaja kirjutada poegimisandmete reale pulli numbrit, kes on Teie arvates selle vasika isaks. Alates 1983. aastast määrab vasika isa arvuti temale teadaolevate seemenduste (paarituste) andmete järgi. Kui isa jääb määramata, siis toimub vasikale isa andmete lisamine või muutmine aretusühistu poolt kehtestatud korra järgi, mis on kirjeldatud Piimaveiste jõudluskontrolli käsiraamatus. Et vältida vasika isa määramata jäämist, on vaja ammu enne lehma poegimist (näiteks siis, kui tema tiinus on kindlaks tehtud) veenduda, et lehma kõik seemendused ja paaritused oleks Jõudluskontrolli Keskusele esitatud. Seda on võimalik kontrollida JKKst perioodiliselt saadetavatelt trükistelt. Veel parem on seda aga jälgida programmist Vissuke, kus saab jooksvalt vaadata andmeid seemenduste, kinnijäetud lehmade ja olemasolevate seemenduste jm. kohta. Kuna isa määramisel kasutatakse keskmist tiinusperioodi pikkust (280 päeva) koos lubatud kõikumisega –17 … +17 päeva, on oluline, et poegimise päev saaks täpselt kirja. Kahjuks alati nii ei tehta, sest möödunud aastat analüüsides selgus, et Eestis on kuu esimesel päeval sündinud umbes 1000 vasikat rohkem kui muudel kuupäevadel. Poegimise kuupäeva nihutamine võib viia soovimatutele tagajärgedele: pikeneb lehma tiinusperiood, sobiv seemendus võib nihkuda lubatavast piirist välja ning vasika isa jääb määramata.

Jõudluskontrolli Keskuses tehtavate analüüside seisukohalt on oluline, et poegimise lisaandmed (poegimise raskus, vasika väärareng ja vasika sünnikaal, esmaspoeginud mullikatel ka poegimiskaal) oleks täpselt ja õigesti täidetud. See on vajalik, et välja selgitada, kas näiteks mõne pulli vasikad pole liiga suured, et põhjustavad raskeid poegimisi jne. Mingil juhul ei tohi pullvasikate sündimise asemel märkida surnult sünde, see võib luua moonutatud pildi selles karjas ja teatud pulli sündinud järglaste kohta.

Poegimise andmed tuleb, nagu kõik teisedki jõudluskontrolli andmed, esitada just sellele kontroll-lüpsile eelnenud perioodi kohta. Kui omanik sisestab andmeid ise elektrooniliselt, siis peab ta jälgima, et kontroll-lüpside töötlemise päevaks Jõudluskontrolli Keskuses oleks kõik eelneva perioodi sündmused sisestatud. Kontroll-lüpsi päevale järgnevaid sündmusi ei ole soovitav enne sisestada, kui selle kuu andmed on JKKs töödeldud ja Teil vastused käes.