Lehmal võib poegimishalvatus olla ka nii, et te seda ei näe

Teie karja äsjapoeginud lehmadel võib esineda probleem, mida te ei näe. Mis see on ja kuidas seda ära hoida?

Ilmselt on paljud loomapidajad üritanud leida põhjust, miks nende lehmad ei saa pärast poegimist “õiget hoogu sisse” ja nende laktatsiooni alguse näitajad on loodetust tagasihoidlikumad.

Vereseerumi madal kaltsiumisisaldus ehk hüpokaltseemia võib esineda ka neis karjades, kus lehmade poegimishalvatuse juhtumeid esineb harva. Uurimisltulemused kinnitavad, et karjades, kus lehmadele söödetakse tüüpilist kinnislehmade ratsiooni (Ca, Na ja K sisaldus on madal), esineb 24 tunni jooksul pärast poegimist hüpokaltseemiat umbes pooltel teise ja enama laktatsiooni lehmadel. Samas ei pruugi neis karjades kliiniliste poegimishalvatuse juhtude sagedus olla kõrgem kui 5%.

Hüpokaltseemias loomade kuivaine söömus, piimatoodang ja sigivusnäitajad halvenevad ning suureneb ainevahetushaiguste risk.

Mis on poegimishalvatus

Garrett Oetzel Wisconsini Ülikoolist defineeris 2013. aastal USAs toimunud piimaveiste söötmise konverentsil subkliinilist hüpokaltseemiat vereseerumi kaltsiumisisalduse langusena alla 8,5 mg/dl. Kliiniline hüpokaltseemia, mida nimetatakse ka poegimishalvatuseks, on organismi tugev kaltsiumipuudus, mida sümptomite ägeduse põhjal saab jagada erinevateks staadiumiteks. Esimeses staadiumis loomal esinevad esmased poegimishalvatuse tunnused, kuid ta maha ei jää. Sellisteks tunnusteks on närvilisus, nõrkus ning seismise ajal sage asendi muutmine ja keharaskuse kandmine jalalt jalale. Teises staadiumis jääb loom üldjuhul maha, kuid ta ei lama külili.  Looma pea on keeratud küljele ja ta on loid. Kolmandas staadiumis lamab loom külili, on väga loid ja ilma kohese ravita ta sureb.

Subkliiniline hüpokaltseemia

Siiski jäävad  paljud lehmad, kes kannatavad kaltsiumipuudust, loomapidajatel märkamata, sest  loomade hüpokaltseemia on subkliinilises staadiumis. Selliste subkliiniliste juhtude poolt karjale tekitatud majanduslik kahju on tegelikult palju suurem kliinilise poegimishalvatuse kuludest, sest subkliiniliste haigusjuhtude arv on kordades suurem ja selle mõju avaldub muude tevisenäitajate halvenemise kaudu. Nii kliinilist kui subkliinilist hüpokaltseemiat on kutsutud ka “sissepääsuhaiguseks”. Näiteks vereseerumi madal kaltsiumisisaldus pärsib silelihaskoe talitlust, mis omakorda võib olla libediku paigaltnihkumise põhjuseks. Nõrgas toonuses nisaotsa ringlihaste tõttu võivad udarasse pääseda udarapõletiku tekitajad.

Looma subkliinilise hüpokaltseemia taset hinnatakse 12-24 tundi pärast poegimist võetud vereproovide seerumi kaltsiumisisalduse põhjal. Kuigi proove on võimalik võtta ja neid analüüsida selleks, et hinnata kaltsiumipuuduse ägedust, ei ole võimalik seda probleemi vaatlusega aegsasti avastada. Seega jääb loomapidajal reaalselt probleemi lahendamiseks kaks võimalust: kas ära hoida või ravida. Selles infolehes on juttu subkliinilise hüpokaltseemia ärahoidmisest, ravi osas on kindlasti pädevam loomapidajat teenindav veterinaararst.

Üleminekuperioodil muutuvad lehma tarbenormid lühikese aja jooksul väga kiiresti - poegimiseelsel perioodil on tema kaltsiumivajadus väike, kuid pärast poegimist tõuseb see järsult. Lehma organism on sellist järsku kaltsiumitarbe tõusu võimeline kompenseerima vaid lühiajaliselt, seni, kuni tema kuivaine söömus saavutab tootmistarbe rahuldamiseks vajaliku taseme, kasutades selleks luudes leiduvat kaltsiumit. Mitmed bioloogilised faktorid võivad aga takistada kaltsiumi õigeaegset mobiliseerimist luudest ning põhjustada seeläbi organismis kaltsiumivaegust.

Kinnislehmade ratsioon

Kõige levinum viis poegimishalvatuse vältimiseks on kinnisperioodil loomi sööta ratsiooniga, mille kaltsiumi, kaaliumi ja naatriumisisaldus on madal. Kinnislehmade ratsioonist jäetakse välja lutsern jt liblikõielised, sest nende kaltsiumi ja kaaliumi-sisaldus on suurem kui kõrrelistes heintaimedes või teraviljapõhus. Siiski selleks, et subkliinilise hüpokaltseemia vältimine oleks efektiivne, peaks nende mineraalide sisaldus ratsiooni olema väga madal. Paljudel juhtudel aga ei ole soovitud taseme saavutamine praktiliselt võimalik, sest kasvukoha tõttu on sageli isegi kõrrelistes Ca ja P sisaldus liiga kõrged. Nii tekibki olukord, kui karjas söödetakse kinnislehmadele küll nende jaoks kohandatud ratsiooni, kuid siiski esineb subkliinilist hüpokaltseemiat 50% lehmadest.

Anioonsed sõõdalisandid kinnislehmadele

Selleks, et rahuldada poegimisjärgset kaltsiumitarvet, on viimastel aastatel lehmade organismi ettevalmistamiseks hakatud soovitama anioonsete lisandite söötmist. Oma olemuselt on need ained, mis vähendavad kehavedelike pH-d, tõstes seeläbi luudes sisalduva kaltsiumi kasutamist. Dave Reede Michigani Ülikoolist leiab, et kui anioonsete lisanditega langetada lõpptiine looma söödas katiooni-aniooni suhet, siis on võimalik vähendada hüpokaltseemia riski.

Anioonsete soolade efektiivsust saab hinnata,  mõõtes lõpptiine looma uriini pH-d. Kui loomale on lõpptiinuse ajal söödetud anioonseid lisandeid, siis peaks uriini pH langema kaheksalt (pH~8) alla seitsme (ph<7).

Siiski piiravad mitmed asjaolud anioonsete lisandite kasutamist. Eelkõige tõstavad need ratsiooni hinda. Lisaks sellele, kuigi pH-d on vaja langetada vaid 4-5 päeva enne poegimist, söödetakse seda tegelikult 2-3 nädalat. Anioonsete lisandite mõju mullikatele ei ole veel päris täpselt teada ja seepärast puudub teadlastel ka ühine arvamus, kas lõpptiined mullikad peaksid olema eraldi söötmisgrupis või mitte. Kuna anioonsed soolad loomadele ei maitse ja vähendavad kuivaine söömust, siis kindlasti tuleks vältida nende söötmist karjades, kus ka muud faktorid (liiga vähe söödafronti, poegimissulus liiga palju loomi) võivad negatiivselt mõjuda loomade kuivaine söömusele.

Anioonsete lisandite kasutamine parandab olukorda karjas märgatavalt ja kuigi seda probleemi ei ole ilmselt võimalik täielikult vältida, saab neid lisandeid lõpptiinetele lehmadele sööta selleks, et subkliiniliste hüpoksltdeemia juhtude sagedus jääks umbes 15% piiridesse.  

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.