Punasekirju holsteini tõu kasutamine kahes eesti suuremas piimatõus

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) nõukogu otsustas oma 05.11.04 koosolekul punasekirju holsteini (tähis RH) loomade kasutamise eesti holsteini ja eesti punase tõu aretuses.

EPK aretus põhineb autbreedingul (väliskomponentide kasutamine) ja heteroosil (eri genofondide kasutamine 50-75% ulatuses). Aretusprogrammis on eri veresuste kasuta-mise piiriks ≤ 75%.
Puhasaretuse meetodid on EPK aretusest kadunud, kuna alates ~1990.aastast on kasutusel autbreeding – kasutatavad tõud (AP-šviits, RH-punasekirju holstein, SRB-rootsi punasekirju, NRF-norra punasekirju, AY-ääršir, PPK- prantsuse punasekirju) on punasele tõule võõrad komponendid ja annavad häid tulemusi tänu heteroosiefektile. Ka EPK  nn. sugulastõugude TP-taani punane ja ANG-angler aretusprogrammis kasutatakse erinevaid komponente (valdavalt AP, SRB ja RH). EHF aretuse aluseks on põhiliselt mustakirju holsteini veresus (punane geen ei ole soovitav).

Vastavalt nõukogu otsusele:
≤ 75% punasekirju holsteini veresusega loomad loetakse eesti punasesse tõugu kuuluvateks. Antud veresusega loomad registreeritakse eesti punast tõugu veiste tõuraamatus vastavalt kehtivale aretusprogrammile. Loomi ei nimetata ristandloomadeks.
> 75% punasekirju holsteini veresusega loomad loetakse eesti holsteini tõugu kuuluvateks.
Mõlema eeltoodud variandi juures on välistatud mustakirju holsteini veresuse olemasolu.
Nii ei kahjustata loomaomanike aretuseesmärke ja-suundi ka juhul, kui loomapidaja on otsustanud punasekirjuid holsteine kasutades üle minna eesti punase tõu aretamiselt holsteini tõu aretamisele. Tõu määratlemise aluseks on looma veresus. Vastavad muudatused on tehtud Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasidesse. Kokku muudeti tõugu ~600 omaniku 10 000 loomal. Ligi 70% muudatustest tehti emasloomade hulgas. Enim muutusi toimus Jõgeva- ja Tartumaal.

Kuidas edasi toimida nii, et see oleks nii aretuslikult kui majanduslikult õigustatud?

• Karjad, kes on võtnud suuna HF (valdavalt mustakirju holstein) aretusele, kasutades punaste lehmade seemendamiseks RH pulle, peaksid enne, kui kasutavad madala RH veresusega loomade seemendamiseks mustakirjute pullide spermat, kasutama kahe põlvkonna vältel punasekirjut holsteini. Seega esimene ülemineku võimalus oleks siis, kui loom on vähemalt 75% RH veresusega.
• Loomi, kellel RH veresus puudub või on alla 50%, peaks kindlasti seemendama 100% RH pullidega. Näide: Oletame, et teil on lehm, kelle RH sisaldus on 68,8%. Teda peaks seemendama 100% RH pulli spermaga. Saaksime järglase, kelle RH veresus on  84,4%. Seda looma võiks nüüd seemendada mustakirju pulliga. Tema järglane omakorda oleks 92,2% HF (42,2% RH + 50% HF e. mustakirju). Kui loomal on veresuseks 40 % RH, siis peaks RH 100% pulli kasutama veel kahe põlvkonna ulatuses.
• Praegune trend, kus seemendatakse EPK loomi otse mustakirjute pullidega, on väga vale ja aeganõudev viis puhtatõulise holsteini tõu saamiseks. Tavaliselt ristatakse selleks, et kujundada uus tõug. Eestis on juba olemas nii holsteini kui ka punane tõug. Kui loomaomanik ei soovi punaseid loomi kasvatada, võiks ta nad müüa ja osta asemele puhtatõulised holsteini loomad. Ristamise tulemusena jääb aretusloomi veelgi vähemaks, tekivad ristandkarjad, kelle toodangutasemes võib tulevikus tulla suuri tagasiminekuid. Esimeses põlvkonnas tekib suur heteroosiefekt, mistõttu lehmad lüpsavad hästi. Teises põlvkonnas aga ei pruugi toodang enam nii hea olla, samas võivad sageneda muud vead (välimiku- ja udaravead jms), mis kolmandas põlvkonnas veelgi võivad süveneda.
• SEEGA:
  - kui RH % on alla 75%, siis seemenda neid loomi 100% RH või EPK pullidega.
  - kui RH % on üle 75%, siis alles võiks valikusse lisanduda mustakirju holstein. Samas kehtivad eelmise soovituse variandid.
  Järglased jagatakse vastavalt veresusele. Loomad, kes
  a)algoritmi järgi on EPK, võetaks EPK tõuraamatu A ossa,
  b)algoritmi järgi on EHF tõugu, jäävad 75%-93,8% HF veresuse vahemikus EHF B ossa; alles HF  > 93,8% saavad EHF A tõuraamatusse.

 PRIA passivahetust ei nõua, kuna tegu on kahe piimatõuga ja toetuste maksmisel piimatõugudel (v.a EK) ei ole tõumärk oluline. Kes aga kindlalt soovib, et tema karjas oleva looma pass on vastavuses registris oleva tõuga, võib  soovi korral uue passi taotleda. Selleks peab loomaomanik tagastama vana passi PRIA-le, mille alusel väljastakse uus pass.

Loodame, et tekkinud segadus saab peagi likvideeritud. Selleks kõigile jõudu ja üksteise mõistmist!

Tõnu Põlluäär
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu